Riigikogu alustas kolmapäeval järgmise aasta riigieelarve arutelu. Sellega seoses on kohane heita pilk sellele, mida head eelarve kaasa toob.
2014. aasta eelarve võimaldab suurendada inimeste heaolu: tõusevad nii riigi heaks töötavate inimeste palgad kui pensionid. Järgmisel aastal kasvavad pensionid keskmiselt 5,8 protsenti. See on suurim pensionitõus viimase kuue aasta jooksul. Lisaks tõstame pensionide tulumaksuvaba miinimumi nii, et keskmine pension oleks ka tõusu järel tulumaksuvaba.
Me saame pensionitõusu endale lubada, sest majandus on korras, palgatõus on olnud oodatust kiirem ning tööpuudus vähenenud. Lisaks pole meie riigil suuri laene.
Nagu juba öeldud: inimeste elujärje parandamine on järgmise aasta eelarve prioriteet. Tõstame toimetulekutoetusi 90 euroni kuus. Prognoos ütleb, et absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv väheneb selle sammu järel ca 5000 võrra. Seame ka eesmärgiks vähendada erihoolekande ootejärjekordi üle poole ehk vähemalt 200 inimese võrra. Raha selleks on eelarves ette nähtud.
Valitsus on seisukohal, et uute ametikohtade loomisest tuleks hoiduda ja investeerida pigem praeguse avaliku sektori töötajate palgataseme konkurentsivõime hoidmisse. Valitsus tõstab kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1 protsendi võrra. Selle raha kasutamine konkreetseteks palgatõusudeks jääb ministeeriumide otsustada.
Kultuuriministeeriumi eelarve kasvab teistest ministeeriumidest enim – 21,2 protsenti. Tõusevad kultuuritöötajate palgad ja korda saavad teatrid.
Keskmisest kiirem on õpetajate palgatõus. Tagame õpetajate palgatõusu, sh õpetaja miinimumpalga tõusu vähemalt 12 protsenti. See tähendab, et õpetaja alampalk tõuseb praeguselt 715 eurolt 800 euroni. Tuleval aastal saavad korraliku õppehoone Võru, Pärnu, Tartu ja Jõhvi gümnaasium.
Dotatsioon kasvab kõikidele riigi poolt toetatavatele ühistranspordi liikidele. See võimaldab tagada võrreldes tänavusega samas või isegi suuremas mahus transporditeenuse kogu riigis, tõstmata seejuures piletihindu.
Üle poole riigi eelarvest kavandatud investeeringutest on siseministeeriumi haldusalas. See tähendab päästedepoosid ja politseihooneid. Pärnu ja Võru peaks saama uued haldushooned politsei- ja piirivalveametile ja päästeteenistusele.
Kõige suurem osa kogu siseturvalisuse eelarvest on mõeldud turvalisust tagavate inimeste palkadeks.
Kohalike omavalitsuste tulubaas (tulumaksu laekumine) kasvab seitse protsenti: 2014. aastal on see 777 miljonit eurot (2013. aastal 723eurot). Kohalike teede hoiuks läheb 10 protsenti kogu teede rahastamise mahust ehk 28 miljonit eurot. Eesti linnade kokku umbes miljon elanikku saavad endale 2014. aasta lõpuks puhta joogivee. Uue tänavavalgustuse saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru.
Eelarvearutelud on riigikogus alles alanud, kuid olen veendunud, et 2014. aasta riigieelarve saab detsembri alguses kinnitamisküpseks ja uut aastat alustab Eesti riik kindla teadmisega, et meie rahaasjad on korras — nagu alati.
i
JAANUS TAMKIVI, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
