Riigikogus 9. detsembril vastu võetud 2010. aasta riigieelarve seadus on väga tõsine dokument, mille alusel kujunevad võimalused majanduse kasvule pöördumiseks, Eesti usaldusväärsuse ja konkurentsivõime suurenemiseks. Majanduskasvu taastamise kõige olulisemaks sammuks on euroga liitumise nõuete täitmine. Sellel aastal on tehtud kokkuvõttes uskumatuid pingutusi – eelarve tulude suurendamiseks ja kulude kärpimiseks on vastu võetud otsuseid 19 miljardi krooni ulatuses. Tulude ja maksulaekumised on senini olnud suhteliselt lähedased planeeritule ja kui läheneva aastalõpu kulutused suudetakse lõpuni kontrolli all hoida, peaks ka 2009 eelarve defitsiidinõue täidetud olema.
Eelnõu esimese lugemise ajal avaldatud Eesti Panga majandusprognoos ennustab järgmiseks aastaks juba 1,4- protsendist majanduskasvu. 2010. aasta riigieelarve on siiski koostatud konservatiivsemate prognooside põhjal, et tagada riigi rahanduslik stabiilsus. Eelarvetulude maht on 84,5 miljardit krooni, millest kolm neljandikku laekub maksutuludena. Tulude suurenemine on planeeritud alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõusust. Riigikogus lisandusid eelnõumenetluse käigus Eestimaa Roheliste fraktsiooni initsiatiivil veel elektri- ja kütuseaktsiisi tõusud. Tulumaksu määr, maksuvaba miinimumi suurus ja maksuvabastused jäävad uuest aastast samaks. Ühekordsetest või mittemaksulistest tuludest on suurimad välistoetused – 14,5 miljardit krooni. Ka järgmisel aastal on kavas kasutada maksimaalselt eurotoetusi, et elavdada majandust, suurendada tööhõivet, investeerida haridusse ja keskkonda.
Kulude maht eelarves on 89,7 miljardit krooni. Kulutuste juures on endiselt suurim Sotsiaalministeeriumi eelarve – 45 protsenti kogu eelarvest. See tähendab, et pensionid ei vähene, vanemahüvitiste süsteem säilib ja sotsiaaltoetuste kulud jäävad samale tasemele praegusega võrreldes.
Et tagada majanduse konkurentsivõime pikemas perspektiivis, suurenevad kulud haridusele ühe miljardi võrra ja kasvavad 11 miljardi kroonini. Teadus- ja arendustegevuse kulud suurenevad 1,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Põllumeestele suunatud toetused suurenevad 90 miljoni krooni võrra ja jõuavad kokkuvõttes 4,5 miljardi kroonini. Suureneb keskkonnavaldkonna rahastamine. Kaitsekulude tase on selle aasta tasemel — 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, ja sisejulgeolekukulutusi on püütud kokku hoida võimalikult vähe. Riigi tegevuskulusid on samuti jätkuvalt vähendatud. Investeeringute maht eelarves on peaaegu 10 miljardit. Struktuurifondide toetused suunatakse eelkõige innovatsioonile, konkurentsivõime suurendamisele ja ekspordi toetamisele.
Kokkuvõttes: Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro 2011. aastal kasutusele. Järgmise aasta eelarve on Eestile jõukohane ning Euroopa Liidus ühe kõige väiksema puudujäägiga, mida on hinnanud positiivselt ka rahvusvahelised reitinguagentuurid ja Euroopa Komisjon. Kui me tuleme sellest kriisist välja hiiglasliku võlakoormata ja säilitame natukenegi reserve, siis oleme me Euroopa Liidu kontekstis hästi hakkama saanud. Meil on võimalus kriisist kiiremini toibuda, maksukoormust pigem alandada ning säilitada ettevõtluskeskkonna atraktiivsus innovaatilistele ideedele ja investoritele.
Eesti majandusel on peatselt võimalus uueks tõusuks.
iii
ENE KAUPS, Riigikogu liige, Reformierakond
