Tänavu koristati paljudelt põldudelt varasemate aastatega võrreldes rikkalikumaid terviljasaake. Mitmete põllumajandusettevõtjate sõnul võimaldab edu taimekasvatuses veidi kergemini üle elada ajad, kus märkimisväärselt madalate hindade ja sigade Aafrika katku tagajärgede tõttu on piima- ja sealihatootmises turustamisvõimalused äärmiselt ebasoodsad.
Põltsamaa vallas tegutsevas Mällikvere põllumajandusühistus oli tänavu parim saak talinisul, mida hektarilt koristati 7,5 tonni märgkaalus. “Möödunud aastal saime selle põllukultuuri keskmiseks saagiks kuus tonni hektari kohta. Niisiis võib öelda, et saagivahe on 10-20 protsenti suurem,” lausus juhataja Meelis Kaljuste. Käesoleva aasta odrasaagiks nimetas põllumajandusettevõtja kuus tonni hektarilt.
Saakidega jäid ettevõtjad rahule
Jõgeva vallas tegutsevas aktsiaseltsis Perevara kasvatati tänavu suvinisu viiesajal hektaril ning saagiks saadi 6,5 tonni hektarilt, ütles taimekasvatuse osakonna juhataja Kalle Kivirüüt.
Terviljasaakidega jääb üldiselt rahule ka Laiuse põllumajanduse osaühingu juhataja Tiit Maripuu. Meelis Kaljuste märkis, et saagikust põldudel soosisid nii ilmastik kui ka põhjalik panustamine väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisse.
Põllumajandusfirma Pajusi ABF juhataja Lembit Paali hinnangul on aga tänavuste silmapaistvalt heade saakide peapõhjuseks soodsad ilmastikuolud. “Üldises kontekstis mõjutavad aga saagikust tugevasti kulutused taimekasvatusele. Meie firmas pole aga võimalik selle valdkonna heaks maksimumi välja panna , sest tarvis on hoolitseda põhiharu loomakasvatuse käekäigu eest,” lisas Paal.
Hinnad esialgu ei rõõmusta
Möödunud reedel veeti Mällikvere põllumajandusühistust sadamasse 1500 tonni müügiks minevat teravilja. “Praeguseks on meil teraviljasaagist pool müüdud ja samapalju hoiustatud. Maailmaturust sõltuvate teraviljahindadega siiski päriselt rahule jääda ei saa, sest need on võrreldes eelmise aastaga madalamad. Nii jääb nisuhind kümme protsenti väiksemaks kui eelmisel aastal,” lausus Meelis Kaljuste.
“Tuleb oodata teraviljahindade tõusu. Kõrgemate hindadega õnnestub juba praegu turustada siis, kui müümiseks on sõlmitud eellepingud. Selliste lepingute alusel on Perevara müünud 2500 tonni teravilja,” ütles Kalle Kivirüüt.
Tiit Maripuu Laiuselt iseloomustas teraviljakasvatuse tasuvust põllumajanduses tabava väljendiga : “Aitab naha soojas hoida.”
Meelis Kaljuste sõnul on hindasid määravaks teguriks ka teravilja kvaliteet, ennekõike proteiinisisaldus, mille järgi otsustatakse ka vilja kuulumine ühte või teise kategooriasse.
“Proteiini hulk oleneb ka lämmastikväetiste kasutamisest. Nitraaditundlikul alal paiknemise tõttu on Mällikvere põllumajandusühistus lämmastikväetiste kasutamise võimalused piiratud. Välisriikides võib lämmastikväetisi külvata seda rohkem, mida suuremad on saagid. Eestis sellist põhimõtet ei rakendata, mistõttu teraviljakasvatajad on kehvemas olukorras kui teistes maades,” selgitas ta.
“Omajagu kujundab hinda ka langemisarv. Pärast vihma koristatud nisu loetakse söödanisuks, mille hind on 15-20 eurot madalam kui toiduviljal,” ütles Kaljuste.
JAAN LUKAS
