Edaspidi raiub RMK aastas lagedaks 750 hektarit metsa

Lähikümnendil raiub Riigimetsade Majandamise Keskus (RMK) Jõgevamaal aastas lagedaks umbes 750 hektarit metsa, kust peaks tulema umbes 184 000 tihumeetrit puitu.

Harvendusraiest saadakse 35 000, sanitaarraiest 2000 ja kõikvõimalikest raadamistest umbes 1000 tihumeetrit puitu. Hakketooret võib igal aastal tulla maakonnas umbes 4000 tihumeetrit. 

Puu liigiline proportsioon säilib

Lähtuvalt kasvutingimustest, kavandatakse raiesmikele uuendatav peapuuliik. See tähendab, et puude liigiline proportsioon säilib ka tulevikus selline, nagu see on praegu.

Raiesmike uuendamise tulemusel säilitatakse männikute ja suurendatakse kuusikute osakaalu. Kaasikuid eelistatakse selleks sobivates kasvukohtades ja haaba säilitatakse seal, kus seda on ulukikahjustusi vältides mõttekas teha.

Praegu raiub RMK aastas mände 104 hektarilt ja seda puuliiki  uuendatakse ligikaudu sama suures mahus. Kaski võetakse aastas maha 380 hektarilt ning sama puuliigiga lastakse uueneda aastas 330 hektarit. Leppi raiutakse aastas 30 hektarilt ja ka uuendatakse umbes sama suurel pindalal.

Haavametsi  jääb vähemaks, sest metsloomad hävitavad kõige rohkem just haavanoorendikke. Hall lepp on praeguse seisuga n-ö lindprii.

Järgmise kümne aasta jooksul saab RMK Jõgevamaa metsaülema Avo Jürissaare sõnul meie maakonnas raiuda keskmiselt aastas 100 hektarilt mände, 80 hektarilt kuuski, 380 hektarilt kaski, 130 hektarilt haabu, 27 hektarilt sangleppi ja 26 hektarilt halle leppi. Järgmise kümnendi jooksul ehk aastatel 2023 – 2034 võib Jõgevamaal raiuda 100 hektarilt mände, 300 hektarilt kaski, 50 hektarilt haabu ning 16 hektarit sangleppi ja 24 hektarilt halle leppi. 

Aastas istutatakse metsadesse pea pool miljonit puud

Avo Jürissaare sõnul on metsakultuuridele metsamajandamise eeskirjaga võrreldes kehtestatud natuke karmimad nõuded – metsakultuure tehakse kõrgema algtihedusega, taimelt ja istutustöölt nõutakse kvaliteeti, et tulevikus oleks tagatud korralik noorendik ning et metsakultuur paneks paremini vastu kõikvõimalikele kahjustajatele.

Metsauuendamise maht on Jõgevamaal lähitulevikus kümmekond hektarit külvi aastas, taimi istutatakse ligikaudu 360 hektarile ning looduslikule uuendusele jäetakse umbes 380 hektarit aastas.

Metsataimi kulub RMK Jõgevamaa metskonnas aastas 400 000. Metsauuendust hooldatakse suurusjärgus 1100 hektarit, hooldusraiet 1500 hektarit aastas. Hooldusraie eesmärk  on kujundada kasvukohale parim koosseis, jälgida tüve omadusi ja anda optimaalne tihedus. 

Alade kaitsmine vähendab ka omavalitsuste maksutulu

Majandusmetsa on Jõgevamaal peagu 39 000 hektarit, 8500 hektaril on majanduspiirangud. Piirangud nii kaitse- kui ka hoiumetsades tähendavad, et ühe hektari range kaitse viib puidukasutusest välja 3,7 tihumeetrit ja vähendab puidukasutuse tulu 125 eurot aastas.

Kui arvestada Jõgevamaa metskonnas praegu projekteeritavate kaitsealade mahuks 1432 hektarit, tähendab see puidukasutuse tulu vähenemist 179 000 euro võrra aastas.

Kohalikel omavalitsustel jääb praegu rangelt kaitstavate metsade eest saamata aastas 77 000 eurot maamaksu. Kui tulevikus läheb kaitse alla 1432 lisahektarit, siis väheneb maamaksutulu kohalikele omavalitsustele veel 8700 euro võrra aastas.

i

HELVE LAASIK