Eelmisel nädalal leidis taas aset juhtum, kus peteti vanaproualt erinevate skeemide abil raha välja. Seda teemat on palju meedias kajastatud, ometi pääsevad petturid tegutsema, sest inimesed arvavad, et nendega seda ju ei juhtu.
Eelmisel nädalal tuli Vooremaa toimetusse proua, kes palus välja printida laenulepingu, mille oli talle saatnud Belgia pank. Tema sooviks oli ka, et pärast allkirja andmist saaks leping sisse skännitud ja tagasi saadetud. Et leping oli võõrkeelne, eestikeelne tõlge enam kui konarlik ja lepingul olevad andmed ja logo olid internetist alla laaditud suvaliste piltidena, tundus asi kahtlane. Toimetus võttis ühendust politseiga, kes asja uurima hakkas.
„Prouale oli pakutud sotsiaalmeedia kaudu pärandust, mille kättesaamiseks küsiti 800 eurot. Makseid võis teha kahes osas, millest proua juba esimese osa ka üle kandnud oli,” rääkis Jõgevamaa piirkonnagrupi piirkonnavanem Jana Õim. Et proual oli raha vaja, siis võttis ta vastu ka laenupakkumise 4000 eurole, mis tuli talle Belgia pangast. Selle saamiseks küsiti erinevaid summasid küll advokaaditasuks ja muudeks vormistamise kuludeks. „Ta jõudis üle kanda kokku 600 euro kandis,” tõdes Õim ja lisas, et õnneks selleks proua laenu ei võtnud ja kahju kannatasid isiklikud säästud. Kokku jõudis ta siiski üle kanda tuhat eurot.
Selle juhtumiga seoses on vaja uuesti üle korrata põhitõde: kindlasti ei tohiks mitte mingil juhul saata oma ID-kaardi või muu fotoga dokumendi koopiad mitte kellelegi. Seda kasutavad petturid ära erinevate võltsingute tegemiseks.
„Enne kui võtta vastu pakkumised, tuleks nende taust võimalikult täpselt välja selgitada. Kindlasti tuleks ka läbi arutada oma lähedastega,” kinnitas Õim „Hoidke ennast oma lähedaste eludega kursis, küsige ja uurige ka eakatelt lähedastel, kellega nad sotsiaalmeedias suhtlevad. Sest enamus petturite ohvriks langejad on just eakad.”
Kuigi meedias pidevalt kajastatakse juhtumeid, kus inimesed on petturite ja nende punutud skeemide ohvriks langenud, juhtub seda ikka ja jälle. Eriti lihtne saak tunduvad olevat eakad.
„Eakate suhtlus on selline heatahtlik ja vastutulelik ning seda kelmid ka ära kasutavad. Nad kiidavad selle eest, mis omakorda tekitab nn usalduslikku suhet,“ selgitas Jana Õim.
Kahjuks ei võeta selliste tehingute puhul endale aega kontrollida n-ö laenu- või pärandusepakkuja tausta või konsulteerida mõne tuttavaga. Iga sellise juhtumi või pakkumise puhul tuleks endalt küsida, kas asi ikka on aus ja arusaadav. Tõde on, et ei ole olemas kerget ja kiiret rikastumist ning niisama ei pakuta kellelegi raha.
„Paljudel juhtudel näeme, et abi küsida või lisainfot otsida takistab valehäbi. Ei saa kuidagi inimest aidata, kui ei tea kogu tõde. Olge julged politsei poole pöörduma kohe, kui tekib mingigi kahlus, et ollakse skeemi sattunud. Ehk aitab see suurema kahju ära hoida ja abivajajat toimetulematust olukorrast päästa. Ärge usaldage pimesi võõraid inimesi,“ rõhutas Jana Õim.
ULVI TAMM
