Hinnakokkulepped ravimitootjatega ei suuda kogu hinnatõusu pidurdada, haigekassa kogukuludest ravimitele üle 20 protsendi kulutada ei tohi ja seega toimub hinnatõus paljuski inimeste tasku arvelt.
Tänavu Praxise poolt läbi viidud uuring näitas, et kulutused tervishoiule, enamasti ravimitele, võtavad osade eakate rahakotist üle viiendiku sissetulekutest. Hiljuti toimunud tervisefoorumil toodi lubamatult kõrgete ravimikulude osas välja just vanematest inimestest koosnevad leibkonnad.
Selle aasta pensionitõus ? keskmiselt 150 krooni võrra suurem, kui mullu planeeriti ? kulub eakatele marjaks ära, sest hinnatõus on sel aastal samuti suurem kui viimastel aastatel. Tõusnud on kulutused elektrile ja transpordile, toasooja ja veehinna kallinemisest rääkimata.
Seega on selge, et pensionitõusust üksi ei piisa eakate elukvaliteedi parandamiseks. Mõnes omavalitsuses makstav hinnatõusu kompensatsioon sõltub pensionäri elukohast ning on pealegi sõltuvuses omavalitsuse jõukusest. Hinnad aga tõusevad kõikjal, maal tihtilugu enamgi kui suuremates linnades. Seetõttu tuleb vaadelda mitmesuguseid kulusid, selgitada välja need kohad, kus king kõige valusamini pigistab ning üritada just neid kulutusi täiendavalt kompenseerida.
1000 krooni aastas lisaks
Ühest küljest on väga oluline mõjutada inimeste tervisekäitumist ka poliitiliste otsustega, et ravimeid ei oleks üldse vaja või oleks seda kallist ja problemaatilist raviviisi vaja võimalikult vähe. Teisalt on aga tarvis vaadata ka näkku tänasele tegelikule olukorrale, kus suur hulk inimesi siiski igakuist südame-, vererõhu-, liigese vms. hädasid leevendavaid rohtusid vajavad ja paljudel napib elementaarsete retseptiravimite väljaostmiseks raha.
Seega tegid sotsiaaldemokraadid teistele parlamendikolleegidele ettepaneku arutada tõsiselt kava, mille järgi hakatakse pensionäridele täiendavalt hüvitama retseptiravimite ostmise kulusid kuni 1000 krooni aastas. See teeks ligi 90 lisakrooni kuus kõigile eakatele, kes retseptiravimeid vajavad ja välja ostavad. Et aga ravikindlustuse, see tähendab Haigekassa eelarve on pingeline, siis peab ravimihüviseks kuluv raha (ca 300 miljonit krooni aastas) tulema jõudsalt kosuvast riigieelarvest. Juba järgmise aasta riigi lisaeelarves, mis tuleb tõenäoliselt ülelaekumiste tõttu vähemalt paarimiljardiline, oleks see küsimus võimalik ära lahendada.
Seega on eksitav eelnõu vastu hääletanud Keskerakonna esindajate kriitika, et ravimihüvitis tekitaks haigekassa eelarves probleeme juurde.
Seda hüvitist saaksid siis kõik töövõimetuspensionärid ja vähemalt 63-aastased ning vanemad inimesed, kes ostavad retseptiravimeid. Miks ainult retseptiravimid? Esiteks on retseptiravimid tõsise haiguse ravimisel hädavajalikud. Ja teiseks väga proosaline põhjus: teiste, st käsimüügi ravimite üle ei ole võimalik pidada isikustatud arvestust.
Toimiv kord
Uut süsteemi hüvitise väljamaksmiseks pole vaja luua, sest see on olemas. Täna kehtiva seaduse järgi makstakse täiendavat ravimihüvitist neile, kes kulutavad retseptiravimitele üle 6000 krooni aastas ? pool kuut tuhandet krooni ületavast summast. Selliseid inimesi oli meil septembrikuu seisuga umbes 300. Et valdava osa inimeste kulutused ravimitele jäävad alla 6000 krooni aastas, siis kehtiv hüvitiste süsteem enamikku inimestest ei rahulda ja on järelikult puudulik.
Sotsiaaldemokraatide ettepanek hüvitada kuni 1000 krooni ravimikulutusi aastas oleks aga muidugimõista täienduseks tänasele n-ö 6000-kroonise piiriga korrale ja seda kehtivat õigust ei tühistaks.
Et saada ravimikuludele kompensatsiooni, tuleks teha haigekassale avaldus. Sealt saaks haigekassa teada andmed hüvise vajaja kohta ja olemasolev elektrooniline süsteem registreeriks pensionäri nimele apteegist välja ostetud retseptiravimite kulud, liidaks need kokku ja kannaks aasta lõpus kuni 1000 krooni hüvitist pensionäri arvele üle.
Valitsuserakondade vastuseisu tõttu hääletati kahel päeval arutatud eelnõu Riigikogu menetlusest välja. Kindlasti esitame eelnõu Riigikogule uuesti. Samuti on meil väga hea meel, et täiendavat ravimihüvitise kehtestamist toetasid Toompeal ka Eesti Õdede Liidu, Tervishoiutöötajate Ametiühingu, Kutsehaigete Liidu esindajad.
KADI PÄRNITS,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees,
sotsiaaldemokraat