Kes oli Carl Prima põltsamaalaste jaoks? Prima sündis 26. septembril 1892. aastal Rõngus põllupidaja peres. Üldhariduse sai ta Tartu Reaalkoolis. Arstiteadust õppis Tartu Ülikoolis aastail 1913-1918. Ta kuulus korporatsiooni Sakala. Ülikooli lõpetas ta cum laude. Carl Prima võttis osa Vabadussõjast, töötas 1919. aastal Viljandis ja pärast sõda Eesti sõjaväes mitmetel ametikohtadel. 1922. aasta veebruaris kaitses Carl Prima edukalt doktoriväitekirja. Järgnes töö ülikooli haavakliinikus.
Tuli tööle 1924. aastal
1924. aastast kuni elu lõpuni oli Carl Prima seotud Põltsamaa ja siinse haiglaga. Kohe hakkas ta agaralt taotlema haigla suurendamist ja täiustamist, mille juures tal tuli murda vastuseisu ja üle saada takistustest.
1925. aastal täiendas doktor Prima oma teadmisi Berliinis. 1926. aastal ilmusid juba teated uue haigla ehitamise kavadest. Ajutiselt kolis haigla küll 1926. aastal endise alevivanema Schmidti majja, kus tegutses poolteist aastat.
Uue haigla asukohaks leidis Viljandi maavalitsus kõige sobivama olevat apostlik-õigeusu kihelkonnakooliks ehitatud maja Lossi tänaval. Põltsamaa linnavalitsuse proteste ei arvestatud ja haigla valmis 1928. aasta jõuludeks.
Linna vajadusele vastav haigla
Koolimajast jäid alles vaid alumise korruse seinad, kõik ülejäänu ehitati juurde. Valminud haigemaja oli linna vajadustele igati vastav: olemas oli veevärk, vannituba, elektrivalgustus. Alumisel korrusel asusid juhataja kabinet ja teenijate toad. Ülemisel, juurde ehitatud korrusel asusid haigete ruumid, operatsioonituba ja abiruumid. Haigla juhataja alluvuses töötasid kaks õde, öö- ja päevapõetajad, sanitar ja köögiteenija. Voodeid oli 16, kuid vajadusel saadi vastu võtta kuni 22 haiget.
Doktor Prima tegi keerukaid operatsioone: mao resektsioonid, põie- ja neeruoperatsioonid, plastilised operatsioonid jne. Anesteesiaks kasutati üldnarkoosi eetri ja kloroformiga, lokaalset tuimestust tehti novokaiiniga.
Ühishaigekassa 1931
Ravi oli haiglas muidugi tasuline. Selleks, et haiglasse pääseda, tuli tasuda sisseastumismaks, milleks Põltsamaal oli 20 krooni. Näiteks ussjätkeoperatsiooni eest tuli koos kümnepäevase raviga maksta 31 krooni. Arstiabi kindlustamiseks asutati 1929. aastal Põltsamaal Ühishaigekassa.
1931. aastal avati Emade ja Laste Nõuande punkt, oli ka avalik ambulants ? haiglale kuuluv ambulatoorium. 1932. aastal saadi haiglale röntgeniaparaat. 1932. aastal kehtestati nakkushaiguste vastu võitlemise sundmäärus Põltsamaa linnas.
<P>Doktor Prima oli julge, otsekohene ja rahva seas populaarne mees. Oma töö kohta avaldas ta mitmeid kirjutisi Eesti Arstis ja ka mujal perioodikas. Artiklid olid sisukad ja kõrgetasemelised, käsitlesid nii kirurgilisi kui ka koolitervishoiu küsimus.Mõrvati arstiabi andmise eest
Nagu rohketest allikatest on teada, arreteeriti doktor Prima 6. juulil 1941. aastal, kui ta oli teel haiglast töölt koju. Carl Prima elas kunagise Uue-Põltsamaa mõisa kõrtsipidaja Stambergi majas jõe ääres. Maja põles maha 1944. aasta sügisel, praegu on selle koha peal Rivaali kohvik.
Carl Prima mõrvati metsikult täitevkomitee ruumides teisel korrusel. Talle esitati süüdistus abi andmises haavatud metsavendadele. Algul maeti Carl Prima linna karjamaale ühishauda. 27. juulil 1941 maeti ta ümber Põltsamaa surnuaeda, sama aasta 12. oktoobril kodukihelkonna Rõngu kalmistule.
SIRJE ALUSALU,
Põltsamaa ja Adavere perearst
