Lõplik üleminek digitaaltelevisioonile on nüüd tehtud. Veel eile oli Eestis hinnanguliselt üle 20 000 leibkonna, kes polnu otsustanud, milline digiboks valida või missuguse teenusepakkuja kasuks otsustada. Kolm taolist peret on ka meie väikeses kollektiivis – kes pole suutnud otsustada, kas osta digiboks või hoopis uus teler; kelle jaoks on looduslikud tingimused digilevile üleminekuks üsna keerulised ja kes pole leidnud raasugi vaba aega, et mingisugunegi digiboks muretseda.
Eht-eestlaslikult on kõik viimase minuti peale jäetud ja viimastel päevadel on Jõgevamaa kauplused ohtralt neid vajalikke seadmeid müünud. Ja müüjad on ohtralt teemakohaseid selgitusi jagama pidanud. Inimesed kipuvad ikka kõige odavamat kaupa ostma ja ei taha televiisori vaatamise eest suurt raha välja käia. Sest õieti neil seda polegi. Igal juhul tasub siis, kui pilti ei ole, oma majapidamises antenn ja kaabel põhjaliku testimise alla võtta. Mõnikord piisab ka pistiku vahetamisest.
Ka ei maksa loota, et digibokse niipea palju odavamalt saab. Elu näitab, et Eestis ei lähe midagi odavamaks. Pigem vastupidi. Ja et jalgpalli MM-i otsustavamad lahingud on alles ees, ei taha ükski vutisõber pildita jääda.
1. juuli 2010
