Enamikes Eesti apteekides on plaanis digiretsept kasutusele võtta järgmisest aastast. Apteekide sulgemisi uue süsteemi testimine ja juurutamine sotsiaalministeeriumi hinnangul ei põhjusta.
Juba praegu esitavad kõik apteegid andmed oma retseptide kohta haigekassale elektroonselt. Apteekidele on see kiirem ja mugavam viis soodusravimite kompensatsiooni saada. Seega on tegelikult arusaamatu, miks digiretsepti pärast peaksid apteegid uksi kinni hakkama panema, kui neil juba täna on interneti kasutamise võimalused olemas.
Neile apteekidele, kes ei suuda osta spetsiaalset ja tööd oluliselt kiirendavat tarkvara, on riik mõelnud ja loonud võimaluse kasutada retseptikeskuse teenuseid üle X-tee. Seega piisab vaid interneti püsiühendusest. Valdaval enamusel apteekidest on nii riist- kui tarkvara olemas.
Digiretsepti piloteerides ongi oluline saada kasutajatelt tagasisidet. Seetõttu katsetatakse süsteemi järk-järgult, et lahendada iga uue mahuka infosüsteemiga paratamatult esilekerkivad probleemid sujuvalt enne üle-Eestilist üleminekut e-retseptile. Kindlasti ei saa digiretsepti üle-Eestilise käivitumise järel ühe retseptiravimi müügiks kuluv aeg olla pikem kui praegu. Täna tuleb apteekril käsitsi kõik paberretseptil olevad andmed ükshaaval arvutisse toksida ning vahel enne seda ka arsti käekirja dešifreerimisele aega kulutada.
Digiretsepti eesmärk on säästa apteekrite tööaega retseptiravimite müügil ja võimaldada neile patsientide kiiremat teenindamist. Testperioodi jooksul tuleb ka süsteemi selliselt arendada, et need eesmärgid saaks täidetud.
Apteekide esindajate hinnangul läheb ühele apteegile retseptikeskusega liidestumine maksma ligikaudu 10 000 krooni (kui ei ole arvutit) või 4000 krooni (olemasoleva infosüsteemi täiendamine), mis on üle pakutud. Arvutused näitavad, et ühe apteegi eeldatavad kulud on mõnesaja krooni ringis kuus. Samas võidetakse oluliselt ajas ja mugavuses ning ka kõige väiksemate apteekide käive ulatub aastas miljoni kroonini.
Tulevikus hakkavad tööle kaks uut e-tervise infosüsteemi: tervise infosüsteem ja retseptikeskus.
Tervise infosüsteem on andmekogu, kus arst saab tulevikus vaadata näiteks patsiendi haiguslugu, aegkriitilisi andmeid, digitaalseid röntgenpilte ja muude mahukate meditsiiniuuringute tulemusi. Patsiendid saavad vaadata oma terviseandmeid, seda, kes arstidest on neid vaadanud ning valida soovi korral, kellele arstidest ja millistele andmetele nad ligipääsu annavad.
Retseptikeskus loob võimalused digiretseptile üleminekuks, et tulevikus patsient enam paberretsepti ei vaja. Arst saadab retsepti otse apteekrile ja inimesel
peab apteeki minnes kaasas olema vaid pildiga isikuttõendav dokument. Samuti jääb kehtima paberretsept erandina ka edaspidi kas tehnilistel põhjustel või näiteks koduvisiitidel.
E-tervise teenused rakenduvad järk-järgult ning septembris algab süsteemi testimine. Lõplik e-tervise rakendamise tähtaeg on aasta 2013.
IVI NORMET,
sotsialaministeeriumi terviseala asekantsler
