Tehnoloogia areng, rahvastiku vananemine, inimeste eelistuste muutumine ja majanduse pidev globaliseerumine mõjutab kogu tööprotsessi. Muutused toimuvad digiajastul üha kiiremini ning ettevõtetel ja töötajatel tuleb konkurentsis püsimiseks nendega kaasas käia. Ollakse sunnitud ümber defineerima nii mõisteid töötaja ja tööandja kui mõtestama ümber sedagi, mis on töötamine.
Tehnoloogia, sealhulgas andmed, seadmed, koostöövõrgustikud, suhtluskeskkonnad, internet ja pilvetehnoloogia võimaldavad teha tööd uuel moel, hoides meid pidevalt tegevuses ja parandades meie töö tulemuslikkust. Tehnoloogia on juba praegu ja üha enam tulevikus organisatsiooni üks olulisemaid aluseid, mis teeb võimalikuks muutuste toimumise.
Kaugtöö osa kasvab
Globaliseerumise ja tehnoloogia kiire arengu tulemusena on maailm muutumas ühtseks turuks, kus kauplevate ettevõtete puhul ei mängi enam suurt rolli nende asukohariik, keel, kultuur ega rahaühik. Edaspidi on ilmselt veelgi vähem oluline, kus asuvad töötajad. Ettevõtetel on võimalik otsida ja leida sobivate teadmiste ja oskustega spetsialiste üle maailma. Teisalt sunnib globaliseerumine ettevõtteid karmides konkurentsitingimustes ellu jäämise nimel oma tegevust optimeerima – kulusid vähendama, töö tulemuslikkust parandama ning vajalikke teadmisi ja oskusi omandama.
Sajandivahetuse paiku ja hiljem täiskasvanuks saanud moodustavad mõne aasta pärast juba poole tööjõust. Nende jaoks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning selle võimaluste kasutamine iseenesestmõistetav ning nad tahavad elada ja töötada vastavalt nüüdisaja võimalustele. Nemad ja ka uuemad põlvkonnad on juba toonud organisatsioonidesse palju muudatusi. Tuleviku töötaja võib olla igaüks, vanusest sõltumata, kui ta on valmis oma mõtte- ja tegutsemisviisi tööturu muutustega kohandama.
Ajaga on muutunud ka ettevõtete ja töötegijate ootused ja eelistused ning käitumine ja tavad. Muutunud on viis, kuidas me suhtleme, koostööd teeme, infot otsime, õpime, õpetame, tehnoloogiat kasutame ja sisu toodame. Mitmekesised suhtlusvõimalused ja pilveteenused võimaldavad paljudel töökohtadel valida töötamiseks sobiva aja ja koha. Suhtlusvõrgustikud ja elektroonilised töökeskkonnad võimaldavad ettevõtetel luua ja kasutada virtuaalseid ja ka rahvusvahelisi meeskondi, mis ajas pidevalt teisenevad.
Töötamine muutub paindlikumaks
Enamik töötajaist ei arva enam, et väärtuse loomiseks peab kontoris istuma. Nii nooremad kui vanemad töötajad ootavad tööandjalt tasakaalu ja paindlikke tingimusi. Näiteks on iseendale tööandjaks olemine praegu Ühendkuningriigis 40 aasta kõrgeimal tasemel. Paljud kontoris töötajad on arvamusel, et nad veedavad tööl liiga palju aega. Näiteks ligi poolte USA pereisade arvates on nende töö- ja pereelu ühitamine keeruline.
Siiani on paindlikult töötamine olnud organisatsioonides vastutulek teatud töötajagruppidele, kuid praegu ollakse seisukohal, et järgmise kümne aasta jooksul toimuvad selles osas põhjalikud muutused. Usutakse, et tulevikus on vähem jäiku hierarhilisi organisatsioone, kus töötatakse traditsioonilisel viisil, kus inimene peab töölepingu järgi täistööaja kontoris kohal olema. OECD hinnangul moodustavad ebastandardsed töövormid juba praegu ligikaudu kolmandiku kogu hõivest. Üha enam on asutusi ja organisatsioone, kus töötajad täidavad paindlikult, sobivast kohast ja sobival ajal konkreetseid tööülesandeid. Sel juhul ei kontrolli tööandja töövõtja tegemisi, pigem toimub see usaldusel põhineval hankija-pakkuja või tellija-tarnija kombel.
Töökohtades käiakse peamiselt koostöökohtumisi pidamas. On näha, et üha enam soovivad ettevõtted kokku hoida transpordikuludelt, samuti kontoripinnaga seotud kuludelt. Neid muutusi katsetanud ettevõtted on juba saavutanud positiivseid tulemusi nii töö kvaliteedis kui kulude kokkuhoius.
RAUNO PIIRSALU, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist
