Mullu oli Lõuna-Eesti pommigrupil kokku 337 väljakutset. Kõige rohkem oli väljasõite leitud lahingumoona ehk lõhkekehade kahjutuks tegemiseks. Eelmisel aastal oli selliseid väljakutseid kokku 251 ja hävitatud sai 607 lõhkekeha. Kõige rohkem väljakutseid laekus aprillis ja mais – aprillis vastavalt 59 ja mais 75.
Maakondadest pakuvad demineerijatele endiselt kõige enam tööd Tartumaa ja Valgamaa. Kõige rohkem lõhkekehade leide oli põldudel – 93 korral, metsas – 67 korral ja elamute juures – 29 korral. 2016. aastal laekus lisaks 10 väljakutset veekogudest leitud lõhkekehade kahjutuks tegemiseks.
Eelmisel aastal juhtus Võrumaal üks õnnetus, kus lõhkematerjali plahvatuses sai vigastada inimene. Siinkohal tuletavad demineerijad tungivalt meelde, et lõhkeaine või lõhkekeha leidmisel tuleb olla ettevaatlik ja käituda mõistlikult. Ohtlikust või kahtlasest esemest tuleb hädaabinumbri 112 kaudu teavitada demineerijaid, kes eset hindavad ja selle vajadusel kahjutuks teevad.
Jõgevamaal on pommigrupp välja kutsutud 19 korral sellepärast, et leiti lahingumoona, kahel korral on tehtud pommiähvardus ning kolmel korral on tehtud pommitehnilist kontrolli, ühel korral on antud ametiabi ja viiel korral käidud väljas muudel põhjustel.
Mullu 17. juulil said demineerijad väljakutse, et Jõgevamaal on vana lauda vundamendi lahti kaevamisel leitud üks lõhkekeha. Sündmuskohal võtsid demineerijad ette kogu ala kontrollimise ja selle käigus leiti 11 sütikuga ja välja tulistamata 81 mm miinipildujamiini.
Inimeste teadlikkus ohtudest on aasta aastalt kasvanud ja leitud plahvatusohtlikust esemest teavitatakse enamasti kohe. Siiski on veel elanikke, kelle kodus on lõhkekehi, kuid nendega ei osata midagi ette võtta. Siinjuures tuletavadki demineerijad meelde, et lõhkekehade või -materjali vabatahtlikule loovutamisele ei järgne karistust. Hoonetes olevad lõhkekehad muutuvad eriti ohtlikuks siis, kui seal juhtuvad puhkema näiteks tulekahjud.
Tundmatu eseme leidmisel kehtib vanasõna, et parem karta, kui kahetseda. Demineerijate jaoks ei ole valeväljakutseid, vaid meie eesmärk on hoida ära õnnetusi. Tavakodanik ei pea teadma, kas leid on miin, mürsk või granaat või mingi muu asi, nii et las selle täpsustamine jäädagi asjatundjatele.
Täna saab julgelt väita, et demineerijate töödel lõppu veel ei paista. Demineerijad tänavad kõiki koostööpartnereid, ettevõtjaid ja loomulikult teadlike kodanikke, kes oma oskusliku ja toetava käitumisega on aidanud meil lahendada erinevate keerukusastmetega sündmusi. Turvalise elukeskkonna saavutame ainult siis, kui selle loomisse panustavad kõik elanikud.
KALVAR TAMMINE, Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja
