Möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Läti kultuurikuu avasündmusel olid läti ja eesti rahvaluulest ja tänasest poeesiast rääkimas Guntars Godinš, kes on tõlkinud läti keelde ka Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg”, ja Võrumaal elav poeet Contra, kodanikunimega Margus Konnula. Enne etteaste algust andsid kirjanikud lühiintervjuu Vooremaale. Mõlemad olid seda meelt, et läti ja eesti kirjandus on igati vastastikust tõlkimist väärt.
Guntars Godinš, arvatavasti pole te esimene, kes eepose „Kalevipoeg” läti keelde tõlkis?
„Tõsi, sest esmakordselt tõlkis „Kalevipoja” läti keelde luuletaja ja tõlkija Elina Zalite 1929. aastal. Ta elas üsna Eesti piiri lähedal, Apes. Mina kasutasin algriime, niipalju kui see läti keeles võimalik oli, salmidele lisasin kommentaarid. Eessõna minu tõlgitud väljaandele kirjutas kirjandusteadlane Marin Laak, kes on „Kalevipoega” põhjalikult uurinud.”
Mida olete veel eesti keelde tõlkinud?
„Enne „Kalevipoega” tõlkisin rahvalaule, üle saja teksti, sealhulgas ka kalendrilaule. Samuti olen tõlkinud läti keelde Leelo Tungla romaani „Seltsimees laps”. Leelo käis ka Lätis, kui seal selle romaani järgi valminud filmi esitleti. Meie maal võeti film „Seltsimees laps” väga hästi vastu.”
Kuidas üldse eesti keele selgeks saite?
„Ma õppisin eesti keelt ise, mulle väga meeldib see keel. Töötasin kaksteist aastat ka Eesti Vabariigi Läti suursaatkonnas kultuuriatašeena. Nii sain tuttavaks Jaan Kaplinskiga, Contraga ja teiste eesti kirjanikega.”
Mida arvate Läti kultuurikuu sündmustest Jõgeval?
„See on super, et väiksemas linnas selline ettevõtmine teoks saab. Mida rohkem kultuuriüritusi vallakeskuses või isegi külas, seda fantastilisem see on. Paljudel pole võimalik ju suurematesse linnadesse sõita, seega peavad kultuurisündmused nende kodupaikadesse jõudma. Ma olen suurt kultuurihuvi tajunud ka Elvas, Võrus ja mujal Eestimaal. Seda kõike on väga tore tõdeda.”
Contra, mida oleks eestlastel lätlastelt kultuurivaldkonnas õppida?
„Eks me vaikselt täiendame teineteist. Kindlasti on lätlastel palju proosakirjanikke ja luuletajaid, kelle loomingut võiksid lugeda ka eestlased. Mul on aga hea meel, et Guntars Godinš on ka minu luuletusi läti keelde tõlkinud.”
„Contra on ka ise läti keeles luuletusi kirjutanud. Ta on praegu Lätis väga populaarne, ehk isegi populaarsem kui Eestis,” kommenteeris Guntars Godinš.
Kui erinev või sarnane on läti ja eesti huumor?
„See on tore küsimus. Üldiselt on läti huumorist võimalik aru saada. Lätlastel on väga spetsiifilised naljad just eestlaste kohta.“
JAAN LUKAS
