See pealkirjas toodud sentents ehib Lübecki linnaväravat ja tähendab: üksmeel kodus, rahu väljaspool seda. Keskaegne ütlemine sobib aga hästi ka meie nüüdisaegse välispoliitika orientiiriks.
Millised on olulisimad arengud Eesti välispoliitikas? Osaleme esmakordselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises, mis tuleb arutluse alla ka tänavu kevadel Eestis aset leidval NATO välisministrite kohtumisel. Majanduse vallas oleme langetanud kaalukaid otsuseid, mis on toonud liitumise eurotsooniga käegakatsutavasse ulatusse. Samuti seisame maailma 30 majanduslikult sarnaselt mõtlevat riiki koondava Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni – OECDga – liitumise lävel.
Idapartnerluse koolituskeskus Tallinna
Kevadel sai Idapartnerlus Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks ning Tallinnas on kavas rajada Idapartnerluse koolituskeskus. Rootsi edukal juhtimisel leidis sügisel heakskiidu Euroopa Liidu Läänemere Strateegia, kus Eesti juhib siseturu valdkonda. 1. detsembril jõustus Lissaboni lepe, mille elluviimine, sealhulgas Euroopa ühise välisteenistuse loomine, on ka meie kätes.
Läinud aastal oli ka arvukaid arutelusid Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümber. Eesti on veendunud, et tänaste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet. Jalgratta leiutamise asemel peame efektiivsemalt kasutama olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidama rahvusvahelistest kohustustest. See kehtib ühtviisi nii uute kui ka konventsionaalsete ohtude puhul.
Sellest, et peame ka XXI sajandi esimese kümnendi lõpus jätkuvalt arvestama konventsionaalsete ohtudega, kõnelevad kas või mullu meie vahetus naabruses Venemaa poolt läbi viidud suurõppused Ladoga ja Zapad, rääkimata 2008. aasta augustikonfliktist.
IT-agentuur Eestisse
Kui rääkida ELi naabruspoliitikast, siis Eesti on veendunud, et idapartnerite ja Euroopa Liidu lähenemisele aitab oluliselt kaasa viisavabaduse sõlmimine. Seda juhul, kui kõik vajalikud eeltingimused on täidetud. Ukraina, Moldova ja Gruusia on juba ühepoolselt kaotanud viisakohustuse kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele. Toetame viisadialoogi jätkamist Ukrainaga ning selle alustamist Moldovaga, nagu ka viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute kiiret allkirjastamist Gruusiaga. Teeme endast oleneva, et käesoleva poolaasta jooksul jõutaks kokkuleppele assotsieerumislepingute läbirääkimiste mandaatides kõigi kolme Lõuna-Kaukaasia riigiga.
Vahetult enne jõule esitas Eesti ametliku sooviavalduse saada Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks. Siinjuures pole vähetähtis ka asjaolu, et Euroopa Liit on 2003. aastal välja käinud veksli, mille kohaselt eelistatakse uute agentuuride asukohariikidena ühenduse uusi liikmesmaid. Samas on Prantsusmaa esitanud finantsargumente töö edasiarendamiseks senises serverite asukohas Strasbourgis. Ootame Hispaania eesistumisperioodil sisukat arutelu, mis viiks ka lõpliku otsuse langetamiseni ja agentuuri töö käivitamiseni juba 2012. aastal.
Eesti on teinud aastatepikkust järjepidevat tööd, liitumaks euro ja OECDga. Täna on mõlemad meie haardeulatuses. Meie pingutused Maastrichti kriteeriumide täitmisel on olnud edukad – Eestil on see õnnestunud ainsa tuleval aastal eurotsooniga liitumist püüdleva riigina ja seda majanduslanguse tingimustes. Euroopa Komisjoni eelmine rahandusvolinik Joaquin Almunia on hinnanud Eesti võimalusi eurotsooniga liituda järgmiselt: “Kui kõik läheb hästi, siis juunis 2010 võime anda rohelise tule eurotsooni 17. liikmele.” Sama on kinnitanud ka vastne volinik Olli Rehn ning paljud rahandus- ja majanduseksperdid.
Liitumisleping OECDga kevadel
Tänaseks oleme ligi kolm aastat liikunud OECD teekaardil. Eesti astub OECDsse mitte ainult selleks, et teistelt õppida, vaid ka selleks, et oma kogemust jagada. Loodame liitumislepingu OECDga allkirjastada tänavu kevadel ja ilmselt saab meie liitumine ametlikult teoks juba sügisel.
Maailmamajanduses toimunud muutusi silmas pidades oleme asunud võimaluste piires ümber korraldama ka oma välisesinduste võrku. Eesti aktiivsuse kasvust Aasia ja Lähis-Ida suunal kõneleb meie esimeste välisesinduste avamine sealses piirkonnas – nii mullu Iisraelis kui ka peatselt Egiptuses. Lisaks on kavas avada kevadel Šanghais Eesti konsulaat ja nimetada ametisse aukonsul Hongkongis.
Tänavune aasta saab kahtlemata kulgema suurte ootuste ja ettevalmistuste tähe all. Osalemine NATO strateegilise kontseptsiooni kujundamises, NATO välisministrite kohtumise läbiviimine, Euroopa Liidu välisteenistuse moodustamine, Läänemere strateegia rakendamine, euroga ühinemise kriteeriumide täitmine, OECDga liitumine, välisesinduste ja aukonsulite võrgu laiendamine — kõik see nõuab meie välispoliitikalt suuremat vastutust ja kohustusi, kuid loob ka tunduvalt avaramad võimalused.
URMAS PAET, välisminister, Reformierakond
