Comeniuse projektiga Prantsusmaal ja Hollandis

Jõgeva Gümnaasiumi õpilastel oli võimalus külastada St. JudeŽi kooli Põhja- Prantsusmaa linnas Armentiere’s ja Strabrecht kooli Eidenhoveni linnas Hollandis.

2010. aasta sügisel külastas Eestit 20 välismaalast. Nad  ööbisid  üheksa Jõgeva Gümnaasiumi õpilase ja kahe õpetaja kodudes. Vastukülaskäigul olime märtsikuu viimasel nädalal.

Programm algas esmaspäeva varahommikul, kui lennuk väljus Tallinnast kell 6.40. Meie kohale jõudes oli ilm päikseline ja tõotas tulla põnev päev. Bussisõit Prantsusmaa 35 000 elanikuga külla kestis kolm tundi. Tutvusime võõrustajate kooliga ja pärast majutati meid kodudesse. Mõnelegi ootamatult avastasime end õhtul hoopiski Belgiast, kus mängisime bowlingut.

Teisipäeva hommik algas tundide külastamisega. Huvitav oli see, et enne kella kaheksat ei avatud kooli väravaid ning hilinejatele oli eraldi sissekäik. Sealsed õpetajad peavad olema väga tugeva iseloomuga, sest kui õpilased ei respekteeri õpetajat, valitseb klassis segadus ja sõnakuulmatus. Söögivahetund kestab tund aega ning korraga läheb sööma umbes 1200 õpilast. Neil on võimalus valida ameerikaliku rämpstoidu ja traditsioonilisema lõunasöögi vahel. Edasi viis teekond LilleŽi linna, mis on kuritegevuselt kolmandal kohal Prantsusmaal, kus tutvusime linnaga ja saime omal käel ringi vaadata.

Kolmapäeval veetsime terve päeva Pariisis. Ilm oli kahjuks natuke udune, aga vaade Eiffeli tornist oli siiski imeline. Trepiastmeid oli umbes 700, aga kõik oli seda väärt. Torni juures oli palju suveniirimüüjaid, kes kasutasid kaupa pakkudes oma prantslaslikku sarmi. Kahel meie seast õnnestus algselt 20 eurot maksnud suveniir poole odavamaks kaubelda. Eriti meeldejääv oli ühel mäetipul asuv kunstnike tänav, kus soovijatest söejoonistusi tehti.

Neljapäeval pidime hüvasti jätma prantsuse vahetusperedega, sest suundusime Hollandisse. Inimesed olid seal väga avatud, rõõmsameelsed ja sõbralikud, samas kui prantslased olid pigem nagu eestlased. Tutvusime hollandlaste kooliga, kus õpib umbes 2000 last. Seal olles selgus jutu sees, et samas koolis oli ka kahe aasta eest Jõgeva Gümnaasiumist külalisi käinud. Kahjuks õpilasi sel päeval koolis polnud, sest see oli ainuke päev aastas, mil kõik koos klassiga matkal või  ekskursioonil on. Meile tutvustati traditsioonilisi mänge, nagu “lehmalüpsmine”, kõndimine puukarkudel jpm. Õhtul suundusime Hollandi kodudesse.

Reedel sõitsime paadiga Amsterdami kanalitel, kus saime linnast hea ülevaate. Edasi pidime täitma küsimustiku linna kohta ning saime korraks põigata kuulsasse punaste laternate rajooni, kus tänavatel oli tunda kanepilõhna. Eestlased olid sealsest vabameelsest atmosfäärist šokeeritud.

Laupäeval viidi meid sisehalli mägironimist proovima, mis oli raskem, kui algul tundus. Hiljem nautisime Eidenhovenis 23- kraadist sooja ilma. Siis jätsime hüvasti prantslastega ning suundusime grillipeole ühe hollandi õpilase juurde. Õhtul hüvasti jättes oli nii mõnelgi pisar silmas, kuid samas oli ka koduigatsus juba suur.

i

ANITA RÄPP

blog comments powered by Disqus