Persoon

• 31.10.2009

  Raivo Adlas: Näitleja muutub, sest ka teater muutub

  Näitlejad, kes 70. eluaasta künnisel laval ja vormis püsivad, on haruldased. Vanemuise raudvara Raivo Adlas on just üks neist vähestest. Tema isiklik teatrimälu ulatub poole sajandi taha ja teatritegemisega on ta hommikust õhtuni rakkes tänaseni.... Loe lähemalt
• 29.10.2009

  Omaosalus hooldusravis jätab abivajajad koju

  Järgmisest aastast nõutav 15-protsendilise omaosaluse määr hooldusravis jätab abivajajad koju ja hooldushaiglad klientideta. Jõgevamaal satuvad kõigepealt löögi alla Mustvee ja Põltsamaa haigla, väitis SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder.... Loe lähemalt
• 24.10.2009

  Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimene lend kujundas kooli näo

  Veerand sajandi eest moodustati Jõgeval 2. Keskkool, mis täna Jõgeva Ühisgümnaasiumi nime kannab ja oma 25. sünnipäeva tähistab. Kooli loomise aega ja selle näo kujunemist aitab meenutada esimese lennu vilistlane Diana Lorents, neiupõlvenimega Soodla.... Loe lähemalt
• 22.10.2009

  Tõnu Käbi: “Küüditatute mälestused on toekas tükk tõest Eesti ajalugu.“

  Tänavu kevadel möödus 60 aastat suurest märtsiküüditamisest. Umbes kuu aega hiljem sai Jõgeva Maakonna Endiste Poliitvangide ja Represseeritute Ühing endale uue viieliikmelise juhatuse, mille esimeheks valiti Tõnu Käbi. Tema sõnul on uus juhatus nõuks võtnud ühenduse tegevuse elavamaks muuta ning jõuda ka nende represseeritute ja endiste poliitvangideni, kes senini veel organisatsiooni ei kuulu.... Loe lähemalt
• 17.10.2009

  Signe Lelbret haarab meelsasti uue järele

  Pala naise Signe Lelbreti elukäiku on mõjutanud  nii kaugemad ajaloosündmused kui ka tänapäevased ühiskonnaelu protsessid. Kasuema poliitilise süüteo tõttu möödus ta lapsepõlv Nõukogude Liidu erinevates piirkondades, turumajanduse tulek ja põllumajandusreform taasiseseisvunud Eestis ajendasid aga ettevõtjaks õppima.... Loe lähemalt
• 15.10.2009

  Uus kohtu – ja politseihoone tuleb Jõgevale kindlasti

  Üleeile viibisid Jõgevamaa-visiidil justiitsminister Rein Lang ja siseminister Marko Pomerants. Ühisvisiidi keskseks teemaks kujunes oodatult uue kohtu- ja politseihoone rajamine Jõgeva linnasüdamesse.  ... Loe lähemalt
• 10.10.2009

  Isa ostetud pill määras saatuse

  Põltsamaa kandi inimesed teavad, et praeguse Põltsamaa Majandusühistu eelkäija tarbijate kooperatiivi pidude, sünnipäevade ja muude ürituste hingeks ning eestvedajaks oli selles asutuses raamatupidajaametit pidanud Ilve Miller. Veel praegugi juhendab ta  kapelli “Triller” ja mängib seal akordioni. ... Loe lähemalt
• 8.10.2009

  Anu Kuld püüab matemaatikat õpetada arusaadavalt ja huvitavalt

  Tabivere Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Anu Kuld on üks neist noortest pedagoogidest, kes tänavu 1. septembril Jõgevamaal koolmeistrina alustasid. Kuigi õpetajana töötab ka tema ema, pole Anu enda sõnul pedagoogiks saamisel määrav pärilik taust.   Äsja tähistati õpetajate päeva, mis Teie jaoks oli pedagoogina esimene ametipüha. Missugused on sellekohased mõtted ja emotsioonid ja milline neist on ülekaalus? Reedel, mil tähistasime koolis õpetajate päeva, olid kindlasti ülekaalus emotsioonid. See olukord oli nii minu kui ka abiturientide jaoks uus. Eredalt jäi meelde ühe abituriendi tõdemus õpetajate päeval, et nüüd ta koges ja mõistis ise, et õpetaja teeb tegelikult mitmeid kordi rohkem tööd kui nemad õpilastena klassis. Loodan, et kogetud päev ei kustutanud ühelgi abituriendil kindlat või veel salajast soovi minna järgmisest sügisest ülikooli edasi õpetajaks õppima. Olete kooliõpilasena ise õpetajate päeval tundi andnud?Jah, abituriendina andsin 1. klassile kõiki tunde, mis sellel päeval tunniplaanis olid ette nähtud, ning veel ühe matemaatikatunni 5. klassile.  Kas huvi matemaatika õpetamise vastu tekkis seetõttu, et Teie ema Eha Kuld töötab Saduküla koolis sama aine õpetajana, või oli põhjus milleski muus? Ema elukutse ei olnud tõesti peamine põhjus. Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei olnud mul veel kindlat soovi saada just matemaatikaõpetajaks.  Kuid koolimatemaatika meeldis mulle ja ma tundsin rõõmu ülesannete lahendamisest, seetõttu otsustasingi minna ülikooli matemaatikat õppima. Bakalaureuseõppes tõdesin, et ülikoolimatemaatika erineb päris palju koolimatemaatikast ja igatsus just viimase järele viiski mind edasi matemaatikaõpetaja magistriõppesse. Mõistsin, et see võimaldab tegelda edasi sellega, mis minule meeldib, ja annab hea võimaluse uute noorte nakatamiseks matemaatikapisikuga, et ikka leiduks neid, kes jätkaksid oma õpinguid reaalainete valdkonnas.  Kuivõrd mäletate matemaatika õpetamise vahendeid lähiminevikust: arvelauda, arvutuspulki, lükatit?Need ei ole mulle võõrad. Oma kooliajast ma ei mäleta, et neid oleks matemaatikatunnis kasutanud, aga kodus olid need olemas ja lapsena sai neid katsetatud küll. Oli Teil kindel soov õppida matemaatikuks just Tartu Ülikoolis või kaalusite erinevate kõrgkoolide vahel?Esimene eelistus oli kindlasti Tartu Ülikool. Nagu kombeks, esitasin minagi paberid nii Tartu Ülikooli kui ka tolleaegsesse Tallinna Pedagoogikaülikooli. Mõlemad olid valmis mind vastu võtma, kuid minu soovil möödusid tudengiaastad Taaralinnas.  Mis oli õpingutes aga kõige huvitavam ja põnevam?Ülikooliajast ei lähe meelest n-ö vana kooli õppejõu dotsent Parringu loengud ja praktikumid. Tema naljade ja kodutööde eriliste vormistusnõueteta poleks olnud see aeg see. Kahjuks on ta juba päris mitmed aastad pensionil ja praegused tudengid sellest enam osa ei saa.    Kuidas Teist sai matemaatikaõpetaja Tabivere Gümnaasiumis ja millistele klassidele seal matemaatikat õpetate? Minu soov oli minna matemaatikaõpetajana tööle maakooli. Nägin internetis kuulutust, et Tabivere Gümnaasium otsib matemaatikaõpetajat ning saatsin oma sooviavalduse teele. Ja käesoleva aasta sügisest annangi matemaatikatunde seitsmendale ja üheksandale ning kõikidele gümnaasiumiastme klassidele . Mille poolest erineb Anu Kulla matemaatikatund teiste matemaatikaõpetajate omadest, kuidas püüate just Teie õpilastele matemaatikat selgeks teha?Mina olen õppinud 5.-12. klassini matemaatikat ühe ja sama õpetaja käe all ning seetõttu on ja jääb minu põhieeskujuks just minu enda õpetaja, kellega sooviksin sarnaneda. Matemaatikatundides püüan õpilastele käsitletavaid teemasid võimalikult lihtsalt, arusaadavalt ja huvitavalt esitada, et neis tekitada õpimotivatsiooni, sest väga oluline millegi selgeks saamise juures on õpilaste endi soov. Mõned õpilased  püüavad uut õpetajat proovile panna, see tähendab vaadata, kas tema tunnis saab ka kergemini läbi. Kuidas on lood Teiega?N-ö proovilepanek on tõesti uues koolis või uue klassiga  alustades töö lahutamatu osa. Eriti katsetatakse ilmselt just noort õpetajat. Usun, et mu õpilased on sellest juba aru saanud või peagi saamas, et ilusate silmade või lihtsalt hea sõnaseadmisoskusega ei jõua nad selles osas kuigi kaugele. Kas need õpilased, kes matemaatikat hästi oskavad, on ka üldisemas mõttes nutikamad, taibukamad ja tulevases elus läbilöögivõimelisemad?  Ma usun, et koolis matemaatikaõpetuse edukalt läbinutel on selleks kindlasti paremad eeldused, kuid erandid kinnitavad reeglit. Kas tüdrukud ja poisid, mehed ja naised võivad matemaatikast erinevat moodi aru saada?Jah, võivad küll. Kui palju tänapäeval matemaatikatunnis arvuteid kasutatakse?Üha enam ja enam. Võrreldes kuue-seitsme aasta taguse ajaga, mil mina veel gümnaasiumis õppisin, on aeg väga palju edasi läinud. Arvutiklassid on suuremad, paljudes muudes õppeklassides on statsionaarne arvuti ja projektor, osades koolides ka puutetahvli kasutamise võimalus jne. Samuti tekib juurde ja täiustatakse matemaatika alaseid arvutiprogramme. Viimaste kasutuselevõtmisse ei tohi suhtuda aga kergekäeliselt, sest nii mõnedki on koolis kasutamiseks ebasobivad. Samuti pakutakse õpetajatele järjest rohkem koolitusi erinevate programmidega tutvumiseks ja kasutamisoskuste omandamiseks.Minagi olen tundides arvutit ja projektorit kasutanud, et  illustreerivat materjali näidata. Plaanis on tunde tulevikus ka   arvutiklassis läbi viia.  Kui  populaarne on matemaatika riigieksamina?Kahjuks kuulub matemaatika selles osas ebapopulaarsemate hulka, olgugi, et riigieksamisooritajate arvu järgi on matemaatika viimastel aastatel siiski esimese viie enim sooritatava eksami seas olnud. Viimane fakt kinnitab, et  matemaatika on koolis väga oluline õppeaine. Üks Eesti populaarsemaid matemaatikaõpikute autoreid on Saare vallast pärit õppejõud ja teadlane Kalle Velsker. Kas Tabiveres õpitakse matemaatikat samuti tema õpikutest?Põhiõpikuna on tema õpik käesoleval õppeaastal kasutusel vaid ühes minu õpetatavas klassis. Ilmselt mõjutab õpikuvalikut see, et minagi õppisin gümnaasiumis teise õpiku järgi. Samas on neid koolis olemas ja tõenäoliselt kasutame mõnedes tundides lisaõpikuna. Kas matemaatikul kui heal arvutajal ja kalkuleerijal on võimalik majanduskriisi ajal paremini toime tulla kui näiteks mõne teise valdkonna inimesel?Mõnevõrra ehk tõesti. Kuid ma leian, et ainult heast arvutusoskusest jääb väheks. Vaja on ka loogilist mõtlemist ja analüüsioskust, mis on üldhariduskooli matemaatikaõpetuse üks tähtsamaid ülesandeid ja seetõttu omandatav ka inimestel, kes pole ülikoolis otseselt matemaatikat õppinud. Kindlasti soovite, et Tabiverre jääks gümnaasium ka tulevikus. Kuidas veenaksite aga ümber inimest, kes on selles küsimuses eriliselt skeptiline?Ma väga pooldan, et lapsed saaksid haridust omandada võimalikult kodu lähedal. Samas olen ma realist ja leian, et kui ikka õpilasi ei ole, siis pole ka gümnaasiumiastme hoidmisel mõtet. Teil on väga kaunilt kõlav perekonnanimi Kuld. Kas sooviksite seda alles hoida ka tulevikus, vaatamata sellele, missuguseid muudatusi toob elu?Siinkohal meenub mulle austatud õppejõu kommentaar, kui ta mulle matriklisse esimest hinnet sisse kandma hakates  soovitas mul Hõbedaga abielluda.Kergekäeliselt ma oma praegusest perekonnanimest kindlasti ei loobu. Aga elu on üllatusi ja keerdkäike täis ning ma elan põhimõtte järgi, et ära iial ütle iial.  CV Anu Kuld* Sündinud 1985. aasta 4. mail Tartus* Jõgeva Gümnaasium, reaalklass 2003* Tartu Ülikool, matemaatika-informaatikateaduskond, bakalaureusekraad, matemaatika eriala 2007* Tartu Ülikool, matemaatika-informaatikateaduskond, magistrikraad, matemaatikaõpetaja eriala 2009* Matemaatikaõpetaja õppekava programminõukogu üliõpilaste poolne esindaja 2007-2009* Konverentsi Arvutid koolimatemaatikas korralduskomisjoni liige, 2009* 2004-2008 suvedel noortelaagrites rühmakasvataja* 2009. aasta septembrist Tabivere Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja  JAAN LUKAS... Loe lähemalt
• 3.10.2009

  Mustvees pillimängu alustanud kitarrist Ain Agan on iseõppija

  Jõgeval sündinud Ain Agan on iseõppija, kelle eeskujudeks improvisatsioonilises muusikas Tiit Paulus ja Arvo Pilliroog. Oktoobrikuu viimasel päeval tähistab Mustvees pillimängu alustanud kitarrist ja pedagoog oma 50 aasta juubelit kontserdiga Viljandi Pärimusmuusika Aidas. ... Loe lähemalt
• 1.10.2009

  Kajar Lember: Minu nimeline loom Elistvere loomapargis peaks olema suuremat sorti ja heatahtliku loomuga

  Enne kohalikke valimisi toimus väike võimuvangerdus ka Tabivere vallas. Nimelt otsustas volikogu esimees ja ühtlasi Rahvaliidu üks juhte Kajar Lember vallas ameti maha panna. Põhjuseks pole mitte poliitilised intriigid, vaid mehe enda soov. Senise koduvallaga hakkab aga Kajar Lemberit siduma Kaiaverre rajatav mängumaa Vudila.  Läks pealinnale lähemale, kus rohkem raha liigub – võivad mõned öelda, kui kuulevad Teie minekust Tabivere vallast Harjumaale.Elukohavahetuse põhiliseks suunajaks oli tegelikult neli aastat tagasi tööle asumine rahandusministeeriumi ja kuna samal ajal sündis perre ka esimene laps, siis oli paratamatu, et kogu pere seadis end sisse pealinna kandis. Päris keset linna elamine ei ole mulle vastuvõetav, siis saigi elukohaks linnalähedane Jüri asula, mis pidevalt Tallinna ja Tartu suunal liikuvale inimesele on juba logistiliselt väga hea koht. Lisaks sellele on seal ka väga heal tasemel infrastruktuur käe-jala juures – lasteaiad, kool, ujula jne. Mis  tõi Teid elama Tabivere valda ning mida teadiste sellest paigast enne, kui siia kodu rajasite?Sattusin Tabiverre praeguseks juba üle kümne aasta tagasi, kui koos sealtkandist pärit sõbraga sai Tabivere randa rajatud Pumbamaja pubi, kus sai suveperioodil head ja paremat osta, laenutada paate, vesijalgrattaid ning mängida piljardit. Selle ettevõtmise kaudu avastasin enda jaoks maalilise Saadjärve kaldal asuva asula nimega Tabivere ja Vooremaa tervikuna.  Peaaegu kohe pärast Tabiverre tulekut algas ka tee kohalikku poliitikasse. Millega õnnestus Tabivere rahva usaldus võita, kas pingutasite selleks ka ise või sujus kõik justkui iseenesest? Kui olin seal juba pea kolm aastat elanud ja juba ka teistes ettevõtmistes kaasa löönud, kutsus toonane volikogu esimees Kalev Raudsepp mind osalema kohalikus poliitikas ning siis saigi koos kohalike rahvaliitlastega tulemuslikult kandideeritud ja nii ta läks. Selge see, et alguses oli kerge võõristus, kuid mind võeti vähemalt minu enda arvates väga kiiresti omaks. Mida kõige rohkem kartsite ja mille üle kõige rohkem rõõmustasite, kui Teid valiti esimest korda Tabivere vallavolikogu esimeheks?Eks see oli veidi harjumatu olukord, kuna mul puudus varasemast volikogu liikme kogemus ja olin tollal alles 25-aastane, kui see valimiskarusell pihta hakkas. Üldiselt ei ole ma elus kunagi kartnud väljakutseid ning ei peljanud ka seda tööd. Meeskonnana käivitus meie töö väga kiiresti. Selge see, et kandideerides sai endale juba eelnevalt selgeks tehtud Tabivere suuremad probleemid ning tegevuskava oli juba enne olemas ja valituks osutudes sai n-ö. kohe härjal sarvist haarata. Iga volikogu esimees teeb oma tööd erinevalt. Milline on kajarlemberlik volikogu juhtimise stiil?Ma olen kindlasti meeskonnainimene ja mulle meeldib, kui asjadest räägitakse. Olgu probleemid kuitahes teravad, on alati hea need üksteisele otsa vaadates lahti rääkida. Suhtlemine on oluline ja samas on volikogu esimehe roll minu meelest olla see vedur, kes peab suutma volikogu meeskonnana eesmärkide täitmiseks tööle panema. Kindlasti tuleb olla järjekindel, sest mitmete probleemide lahendamine võib võtta aastaid ning käia n-ö. volikogust volikogusse, kuid need asjad tulebki visalt lõpuni viia ning ma arvan, et see võib-olla ongi veidi minu stiil, et alustatud asjad tuleb teha lõpuni. Kui üle Eesti on tegelikult sarnaste erakondade nagu Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatide liikmed olnud vähemalt siiani vastaspoolel, siis Tabivere vallas kuuluvad nad juba aastaid “ühte paati“?Eks kohalikul tasandil on asi ikka inimestes, mitte parteipiletis. Kohaliku elu edendamiseks on vaja inimestel omavahel kokku leppida, mida ja kuidas tehakse, ning siis tehaksegi. See, et vahepeal riigis mõned parteid omavahel tülitsevad, ei tohi kohalikku elu segada. Loomulikult olen oma erkonnavaliku teinud selle järgi, mida üks erakond riigi poliitikas on korda saatnud ja sooviks korda saata, kuid see ei saa määrata kohalikku koostööpartnerit.  Kas on olnud vallavolikogu istungeid, mille eel pole Te saanud magada või mille järel pole tulnud und?Üldiselt olen väga hea unega ja kui on ikka uneaeg, siis ma magan. See, et üks magamata ja närviline volikogu esimees probleeme lahendab, ei tee kellelegi head.  Kui palju oli Teil põhjust Tabivere probleemidega tegeleda siis, kui töötasite rahandusminister Aivar Sõerdi nõunikuna?Kindlasti ei ole rahandusministeerium see koht, kus sa n-ö. oma asja ajad. Samas õnnestus valitsusel nendel aastatel teha omavalitsuste probleemide lahendamiseks päris palju ja ilma rahandusministeeriumi mõistva suhtumiseta olnuks see palju keerulisem. Olgu teemaks siis üldine tulubaasi oluline tõstmine või igivanade nn soojalaenude probleemi lahendamine mitmes omavalitsuses ning eks nende kohaliku tasandi jooksvate probleemidega sai seal iga päev tegeletud. Kas Tabivere ja Maarja piirkond moodustavad Teie hinnangul ühe terviku või on need sootuks erinevad piirkonnad, mis vajavad ka erinevaid arenguid?Risti üle Vooremaa on ühte tervikut päris keeruline moodustada ning kuigi ühe valla sees, on ajalugu ning kogukondlik kujunemine nendes kahes piirkonnas väga erinevad. Mõlema piirkonna arenguga on vaja eraldi tegeleda.  Missuguse kogemuse või positiivse emotsiooni võtate Tabivere vallast kaasa oma uude tegutsemispiirkonda? Ehk tegite ka mõne vea, mida nüüd enam korrata ei taha?Usun, et seitse aastat on andnud päris hea kogemuse avaliku sektori meeskonna juhtimise osas ning samuti olen läbi erinevate omavalitsuste katuseorganisatsioonidesse kuulumise saanud väga hea suhetevõrgustiku Eesti omavalitsustegelaste seas.Tabiverega minu side kindlasti ei katke. Minu jaoks olid need aastad väga positiivsed ja hea meel on selle üle, et päris palju suuri investeeringuid valmis ning tagasi vaadates ei ole vaja piinlikkust küll tunda. Jõgevamaa ja eriti Tabivere vald on väga tihedasti seotud Kalevipoja legendidega. Kas Kalevipoja teemalises näidendis eelistaksite Kalevipoja või Siili osa?Lihtne, aga tegelikult päris keeruline küsimus. Arvan, et kümme aastat tagasi oleksin kindlasti vastanud, et Kalevipoeg, kuid täna kipub vastus vist järjest enam Siili poole. Ehk parem koguks meeskonna kalevipoegasid ja siis üritaks nad targalt tegudele suunata...      Tabiveres tegutsebki väga aktiivselt harrastusteater. Kas Tõnis Lepp või Tiina Tegelmann pole Teid veel näitemängu kutsunud?Kolm-neli aastat tagasi tegin minu mäletamist mööda kaasa Tõnu Oja eestveetud näitemängus “Hargla lood“, kus igas vallas paluti vallajuhil etenduses oma osa kaasa teha ning seal sai kaht tegelast mängitud.  Kuuldavasti on Elistvere loomapargis mitmedki loomad saanud nime tuntud inimeste järgi. Missugune loom võiks kanda nime Kajar?Eks selle peavad loomapargi inimesed ära tundma, kellele ristiisa staatust pakutakse. Kindlasti peaks see loom selline suuremat sorti ja heatahtliku loomuga olema. Kuidas tulevase harjumaalasena kommenteeriksite ütlust “Harju keskmine“?Iseenesest on selline mõnus rahvalik väljend selle kohta, kui ei suuda öelda ei head ega halba.Statistiliselt kindlasti keeruline mõõta, kuid sellegipoolest kõlab ju päris hästi. Saaremaa ja Laimjala, Viljandimaa ja Vana –Võidu, Jõgevamaa ja Tabivere. Kui erinev või ühesugune on üldse Eestimaa ?Olen selles mõttes õnnelik inimene, et olen saanud elus valdavalt valida endale sellise töö või tegemise, mis mulle meeldib ning ei ole pidanud midagi tegema vastu tahtmist. Nendest valikutest tingituna on õnnestunud Eestimaad tundma õppida tõesti päris mitmel pool ja päris põhjalikult. Eestimaa on oma väiksusest hoolimata väga erinev ning mingil juhul ei saa seda Toompealt vaadates ühe mütsiga lüüa. See teadmine ja seotus mitme paigaga on andnud ka kogemuse, mis mind täna ikka tihti aitab erinevates vaidlustes ja aruteludes, kui näiteks keegi tahab jälle hirmsasti territoriaalsel põhimõttel Eestimaad muutma hakata. Missugune on olnud Teie roll firmas Emajõe Veevärk ja kuidas on selle firma tegevus mõjutanud meie keskkonnaseisundit ja infrastruktuuri?AS Emajõe Veevärk on 22 Tartu- ja Jõgevamaa omavalitsuse moodustatud ettevõte, kelle eesmärgiks on korda teha 46 asula vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Olen olnud selle ettevõtte nõukogu juht alates 2004. aastast ning tänaseks oleme jõudnud sinnamaale, et töö käib igal pool ja mõnedes valdades on juba valmiski saanud. Kokku investeeritakse elukeskkonna parandamisse üle poole miljardi krooni ning see on tänaseni suurim eurorahade kasutamise tervikprojekt maapiirkonnas, mis on hea näide riigis aetud regionaalpoliitikast aastatel 2003-2007.Millised seosed jäävad Teil Tabivere vallaga tulevikus?Eks mind kutsuvad siia valdavalt tagasi ikka inimesed, kellega on viimastel aastatel mitu puuda soola koos ära söödud. Samas olen tõepoolest kaasatud meeskonda, kes juba üle nelja aasta tagasi alustas ideede väljapakkumist, kuidas saaks vana Kaiavere vutifarmi territooriumi korda ning piirkonna hüvanguks ära kasutada.Tänaseks on selge, et sinna tuleb kogupere mängumaa Vudila, mis siis kujutab endast keskust, kuhu on võimalik alates järgmise aasta juuni algusest terve perega tulla meeldivalt aega veetma ja tegevust peaks jätkuma kõigile. Lõuna-Eestis selline koht praegu puudub ja siitkandist näiteks Tembu-Vembumaale sõit on ikka rahakotile paras põnts. Samas loodame teha head koostööd läheduses asuva  Elistvere loomapargiga ning usun, et üheskoos suurendame veel oluliselt turistide voogu Jõgevamaale ning kogu Lõuna-Eestisse.JAAN LUKAS... Loe lähemalt