Kultuur
-
7.11.2013
Sinilinnu muinaslooline lend Kuremaa lossis
7. oktoobril möödus sada aastat armastatud eesti helilooja Raimond Valgre sünnist. Tema sünniaastapäeva tähistati mitmel pool Eestis, sealhulgas Kuremaal. Seal sai möödunud laupäeval teoks meeleolukas ja pidulik õhtu, mis kandis Valgre loodud lauludest inspireeritud pealkirja “Sinilinnu muinaslooline lend muusikas läbi saju”. Kui ühe tuntud muusiku planeeritud Valgre juubelituuri kontserdid, mis pidid toimuma oktoobri keskel Pärnus, Paides ja Tartus, tuli publiku vähese huvi tõttu ära jätta, siis Kuremaa lossi saal oli laupäeva õhtul muusikasõpru pilgeni täis. Saalis oli loodud lihtsate, aga mõjuvate vahenditega ühtaegu õdus ja pidulik meeleolu. Valgre loomingut esitasid kultuuriseltsi Jensel naisansambel, seenioride segaansambel, instrumentaalansambel Retpop, Mustvee naisansambel Rodnik, akordionist Johannes Haav ning vokaalsolistid Aimar Pihlak ja Tõnu Kaha.Jenseli eestvedaja Vello Pütsepa koostatud maitsekat kava hoidis ohjes tartlasest õhtujuht Peep Puis. Tema esituses kuulis publik ka Pütsepa poolt kirjandusest väljanopitud paeluvaid lugusid, mis heitsid valgust Valgre elukäigule ja tema laulude sünniloole.Näiteks selgus, et mitmes väljaandes Valgre tuntud “Tartu marsi” sõnade autorina ära toodud Ernst Johanson sai laulu kaasautoriks väikese äritehingu tagajärjel. Kõnealuse laulu kirjutas Valgre 1943. aastal Toropetsi lähedal Repkino külas, kuhu tema väeosa, 249. laskurdiviisi 917. polk pärast Velikije Luki lahinguid puhkama saadeti. Laulu tellijaks oli polgu politruk ning nagu tavaliselt, kirjutas Valgre laulule ise ka sõnad. Polgu orkestri viiuldaja Ernst Johanson andis talle selle juured vaid mõned soovitused ning viskas pärast seda nalja, et nüüd on tema ka laulu sünni heaks midagi ära teinud.“Anna oma tubakanorm ja oledki kaasautor!” ütles seepeale kirglik suitsetaja Valgre. Johanson oli nõus ja nii saigi ta n-ö võõrad suled selga.Raimond Valgre elukäigu üheks paeluvamaks episoodiks oli tema tutvumine Leningradist pärit inglise filoloogi Niina Nikolajevna Vassiljevaga ning sellest alguse saanud kirjavahetus. Selle kirjavahetuse fakt on tänu Mati Põldre loodud dokumentaalfilmile “Igavesti Teie” ja mängufilmile “Need vanad armastuskirjad” üldteada. Vähem teatakse aga seda, et Niina Vassiljeva on tänini elu ja tervise juures ning vaatamata oma kõrgele elueale (vanust on tal 89 aastat) isegi töötab veel Joffe-nimelises tehnoloogiainstituudis: tema inglise keele alased teadmised on lihtsalt nii kõrges hinnas.Valgrest eesNiina Vassiljevast ja tema kirjavahetusest Valgrega rääkis laupäevasel muusikaõhtul helilooja, pedagoog ja muusikapublitsist Alo Põldmäe, kes on, nagu selgub, Vello Pütsepa kursusekaaslane Tartu muusikakoolist. Põldmäe on koostanud ka kõnealust kirjavahetust käsitleva raamatu “Mu kallis Niina!”. Seda teemat asus ta uurima siis, kui töötas Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumis.“Mul on olnud au kohtuda Niina Vassiljevaga tervelt neli korda,” ütles Alo Põldmäe. “Valgre kohtus temaga kolm korda, nii et nüüd olen mina temast juba ühe korraga ees. Niina tuli pärast aastakümnete pikkust pausi esimest korda Eestisse 1993. aastal, kui tähistasime Valgre 80. sünniaastapäeva. Minu esimene “diplomaatiline” võit oli see, kui Niina soostus muuseumile üle andma Valgre poolt inglise keeles ja värsivormis kirja pandud ning joonistustega illustreeritud lühikese autobiograafia, mis kannab pealkirja “My Life Story”. Üldse sai Niina kätte 151 Valgre kirja. Tegelikult kirjutas helilooja neid aga ligemale 300. Iga teise või kolmanda kirja korjas tsensuur ära: sellepärast, et need olid inglise keeles ja tundusid seepärast kahtlased. Et kirjad paremini kohale jõuaksid, lisas Valgre hiljem ümbrikule venekeelse märkuse “na angliiskom jazõke” ehk „inglise keeles” ja see isegi toimis. Loodan, et kunagi jõuavad kõik kirjad meie teatri- ja muusikamuuseumi.”Õhtu oli Valgre vääriline2009. aastal sai Alo Põldmäe Niinalt nõusoleku Valgre kirjadel põhineva raamatu väljaandmiseks. 2010. aastal raamat ilmuski ning Põldmäe ja Vassiljeva tähistasid seda sündmust Sankt-Peterburgis teineteisele veini ja kooke välja tehes. Viimati helistas Põldmäe Niinale vaid paar päeva enne Kuremaa Valgre-õhtut.See õhtu jättis Põldmäele väga hea mulje.“Maal osatakse hingeminevaid sündmusi korraldada ning siinses suurejoonelises mõisahoones kukkus õhtu ka väga pidulik välja. See oli tõesti Valgre vääriline sündmus,” ütles Põldmäe.Ka õhtujuhil Peep Puisil oli sündmuse kohta vaid kiidusõnu öelda.“Olen Vello Pütsepa kutsel siin, Kuremaal üsna paljusid muusikasündmusi juhtinud,” ütles Puis. “Pütsep on tõeline maa sool ja siinne rahvas usaldab tema “kaubamärki”, nagu Valgre omagi. Valgre oli oma ajast kõvasti ees ja tema nimi on kuldsete tähtedega eesti muusikalukku kirjutatud. See peab ikka väga õel inimene olema, kes ütleb, et tänane sündmus oli mõttetu ja kehvasti tehtud.”Valgre sajandale sünniaastapäevale pühendatud õhtut aitasid kultuuriseltsil Jensel läbi viia Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Jõgeva vald. Vello Pütsep ja taidlejad pole aga maha matnud mõtet Valgre-õhtu kava mõne teise publiku ees korrata. Kava kokkupanekuks ja viimistlemiseks tehti ära tohutu töö (Vello Pütsep kirjutas näiteks terve hulga orkestriseadeid!) ning oleks ju kahju, kui publik tulemust ainult korra nautida saaks.RIINA MÄGI... Loe lähemalt -
31.10.2013
Linnaraamatukogu sai sajaseks
... Loe lähemalt -
31.10.2013
Raamatukogu lugu sai raamatuks
... Loe lähemalt -
29.10.2013
Galerii Kala sai kümneseks
... Loe lähemalt -
24.10.2013
Energiaga näitus pARTis
... Loe lähemalt -
24.10.2013
Kultuurimaraton rahvamajades
... Loe lähemalt -
17.10.2013
Vanad asjad kõnelevad
Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis saab oktoobri lõpuni näha väljapanekut Meedi ja Hillar Ümara keraamika- ja mööblikogust, mis aitab teha põneva ekskursi Eesti tööstuse ajalukku.... Loe lähemalt -
17.10.2013
Notsutis, Pullik ja teised müütilised olendid
... Loe lähemalt -
10.10.2013
Kultuuriselts korraldab Valgre õhtu
... Loe lähemalt -
10.10.2013
Kullakõsõ koor jätkab pärast juubelit Tartumaal
Pikka aega Põltsamaal setu leelokoori juhatanud Mari Noormägi tõmbas muusikakollektiivi 10. aastapäeval siinsele tegevusele joone alla. Juba mõnda aega elab ta Tartumaal Nõos oma tütre juures, kuid tahab koori nime Kullakõsõ säilitada ja kavatseb selle ümber registreerida.Maria Noormägi juhendatav koor Tartumaal juba tegutseb. Maria kinnitas, et tunneb ennast oma tütre peres väga hästi, Põltsamaal üksi elamine oleks talle edaspidi keeruliseks osutunud, siin elatud aastatest ja leelokoori juhatamisest on tal aga väga head mälestused. Leelokoori asutamiseks ja kohaliku setu seltsi algatamiseks sai ta kümne aasta eest tuge setu juurtega põltsamaalaselt Jaan Haukamägilt. Kullakõsõ koori asutaja sõnul häbenesid veel kümme aastat tagasi paljud inimesed tunnistada, et nad on oma päritolult setud. Kui esimesele setude kokkusaamisele kogunes Põltsamaal kümne aasta eest seitse inimest, siis teisel korral oli neid juba neliteist ning seltsi liikmete arv kasvas veelgi. Kõige aktiivsemalt osalesid seltsi töös Kullakõsõ koori liikmed, kes harjutasid leelotamist igal nädalal. Rahvuskaaslastega saadi kokku ka tähtpäevadel, sõideti koos Seto Kuningriigi päevale, mõne teise leelokoori tähtpäevale jne.Maria Noormägi avaldas lootust, et Põltsamaal leidub inimesi, kes kohalike setude tegevuse eestvedamist jätkab. Ise võtab ta Põltsamaalt kaasa ilusad mälestused ja tunneb heameelt selle üle, et nüüd on Sõpruse pargis olemas ka setude oma tammepuu koos kivitähisega. Setude tamm sai tähiskiviViis aastat tagasi istutas setude esindus Sõpruse parki koos pargi rajaja Ants Pajuga tamme. Nüüd, Kullakõsõ koori ja setu seltsi 10. sünnipäeval avati tamme juures pidulikult tähiskivi, mis annab teada, kelle auks see puu on sinna istutatud. Sõpruse pargis suurt hulka rahvarõivais setude ees seistes tõdes pargi hooldaja Tiit Kulu, et nii säravat seltskonda pole Sõpruse pargis varem viibinud. Ta rääkis kokkutulnuile, et on koos Sõpruse pargi looja Ants Pajuga tegelenud pargiga juba alates selle asutamisest 1973. aastal. Ants Pajul oleks täitunud järgmisel aastal 70. eluaasta. Siis plaanitakse koos tema juubelisünniaastapäevaga tähistada ka Sõpruse pargi 40. aastapäeva. Tiit Kulu osutas sealsamas kõrval kasvavale 69 tammele, mis on sinna istutatud nende Eesti Ülemnõukogu saadikute auks, kes 20. augustil 1991. aastal Eesti taasiseseisvumise poolt hääletasid. Kulu sõnul on 20. augusti klubi nende tammede eest hoolt kandnud ja mitmed puud vajadusel ka välja vahetanud. Pargis asub ka ülemnõukogu saadikute auks püstitatud sammas, kus peal kõik 69 nime. Tiit Kulu meenutas Ants Paju sõnu, et puu võib tormi, veeuputuse, maavärina tõttu või mõnel muul põhjusel hävida, kivi jääb aga alati alles. Setude tammepuu võib üles leida ka Sõpruse pargis asuva infotahvli järgi. Tähiskivi leiti Setumaa taluhoone vundamendistSetomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Margus Timmo lausus, et tema ülesanne on ametikohast tulenevalt kindlustada Setumaa jätkusuutlikkus nii kultuurilises kui majanduslikus mõttes. Ta tänas ja kiitis Kullakõsõ koori asutajat ja Põltsamaa setude eestvedajat Maria Noormäge, kelle initsiatiivil tammepuu viie aasta eest Sõpruse parki istutati. Margus Timmo lausus, et teatud tähendust omavate puude istutajaid leidub alati, olulisem on aga see, kes puu eest hiljem hoolt kannab. Timmo sõnul leidis ta tamme tähiskiviks sobiva kivi Meremäe valla Härma külas asuva talu vana hoone vundamendist. Et vundamendikivid on teatavasti juba ühelt küljelt sirgeks ja siledaks tahutud, oli leitud kivi lihtsam töödelda. Vundamendikivi oli ka piisavalt tugev, mis on samuti oluline.Võru kiviraiduri poolt raiutud tähiskivi paigaldamist Sõpruse parki toetas ka Setomaa Valdade Liit. Tallinnas elavad setud hakkavad Rocca al Mare vabaõhumuuseumi setu talumuuseumi rajama ja sellelegi ettevõtmisele on Setomaa Valdade Liit õla alla pannud. Margus Timmo kinnitas, et setude tegevus on viimastel aastatel aktiviseerunud. Alates 2005. aastast on juurde loodud 10 leelokoori ning praeguseks tegutseb neid kokku 32. Kooriliikmete keskmine vanus on vähenenud ja igal aastal toimuvatel Seto Kuningriigi päevadel on näha, et järjest rohkem kantakse setu rahvarõivaid. TOOMAS REINPÕLD... Loe lähemalt
