Arvamus

  • 8.05.2008

    Metsavarguste lõpp

    Metsavarguste lõpp on ka metsa lõpp, kui teoks saavad igatpidi vabameelsed plaanid metsaga toimetamisel. Vargused lõpevadki ju kohe, kui vargus, st keeluvastane võtmine metsas loomupäraseks muuta.... Loe lähemalt
  • 8.05.2008

    Allkirjade asemel vajab mets töökäsi

    Viimasel paaril nädalal on meedias pilku püüdnud üleskutse metsade päästmiseks. Püütakse jätta muljet, et keegi tahab Eestimaa metsast lagedaks raiuda ja seejärel veel ka raielangid maha müüa. Ja kutsutakse üles sellisele plaanile vastu seisma.... Loe lähemalt
  • 6.05.2008

    Hoiame ära!?

    ... Loe lähemalt
  • 6.05.2008

    Nii tuli Vooremaa

    Ajal, kui Eesti hakkas end üha hoogsamalt suurest Nõukogude Liidust lahti rebima, hakati taotlema ka mitmete kohalike lehtede endiste nimede taastamist.... Loe lähemalt
  • 6.05.2008

    Uusi telekanaleid lisandub kui seeni pärast vihma

    Viis viimast kuud on toonud Eesti telemaastikule neli kodumaist telekanalit, mis on rohkem, kui neid seni üldse Eestis oli. Uued kanalid levivad tavaantenniga vaadatava digitaaltelevisiooni ja kaabel-tv võrkude vahendusel ning pakuvad tänu oma täpsemale programmisuunitlusele olulist lisa senisele kolmele universaalsele kanalile.... Loe lähemalt
  • 6.05.2008

    Prügi koos, kuidas edasi?

    Kohtumisel keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga tegime kolm ettepanekut, kuidas tulevikus looduse reostamist vähendada.... Loe lähemalt
  • 3.05.2008

    Äkki tegeleks ka põhjustega?

    ... Loe lähemalt
  • 3.05.2008

    Pakendite tagastamine paremini paika

    Pakenditeema on selle aasta algusest inimestele rohkem korda läinud. Pakendid tuleb ju muust olmeprügist välja sortida, õigemini ei peaks need olmeprügisse sattumagi.... Loe lähemalt
  • 3.05.2008

    Kuidas kaitsta end pikanäpumeeste ja kelmide eest

    Veel aastat viis või kümme tagasi arvasid inimesed, et turvalisuse eest peavad hoolt kandma vaid politsei ja kohalikud omavalitsused. Tänaseks on aru saadud, et  iseenda ja oma kodu turvalisuse nimel saab ka ise palju ära teha.... Loe lähemalt
  • 3.05.2008

    Kas eelistate teietamist või sinatamist?

    Merle Lukk, pearaamatupidaja:Sinatamine mind ei häiri. Loomulikult olen sina peal omavanuste ja noorematega, sugulaste ja tuttavatega. Teistega suheldes lähen aga "teie" peale kohe, kui näen, et suhtluspartner on minust vanem, elukogenum ja targem. Demokraatia nimel võidakse ju üle minna üldisele sinatamisele, nagu tehti seda kuuekümnendate aastate alguses Rootsis. Mul on olnud vist karm lastetuba, et teatud isikute puhul jään ütlema "teie". Vello Vikkat, potipõllumees:Olen matsipoolne mees ja pruugin ikka sina-sõna. Vahel on  selle üle küll pahandatud, kuid mida ma selle "teietamisega" ikka  jaman. Paljugi oleneb vastaspoolest: kui  on ikka väga kõva boss, siis ütlen "teie". Omal ajal oli meil aga raudne reegel: endast vanemale tuleb öelda "teie". Paitab, et nüüd on läinud sinatamine, ka tsautamine, okeitamine, fakitamine ja muu meile võõrapärane kõnepruuk  moodi. Ain Kiis, põltsamaalane:Ehk on seegi aja märk, et üha rohkem sinatatakse. Kui keegi võõras mind sinatab, siis  märkust ei hakka ma temale küll tegema. Võib-olla on teda nõnda kasvatatud, et kõigile võibki öelda "sina". Nooruk võiks  aga vanema, auväärse inimese poole pöörduda ikka "teie". Loomulik, et teenindaja, ametnik peaks klienti kõnetama viisakalt, teietades. Ettepaneku "sina" peale minemiseks teeb vanem nooremale ja naine mehele. Viisakas on öelda ka härra või proua, kuid paraku ei saa seda kõikide puhul kasutada.Anni Kornel, Jõgeva Gümnaasiumi õpilane:Sinatada on kergem ja suupärasem. Täiskasvanuid, õpetajaid jt, keda austad, tuleb teietada. Mõnda õpetajat, kes on selleks ettepaneku teinud, võib ka sinatada, teistele ütleme ikka "teie". Kooli- ja eakaaslased on kõik sina peal, neid, keda tunneme, kutsume eesnime pidi. Oleks ju üsna veider, kui hakkaksime omavahel teietama. Meedi Puskar, vanavanaema:Kui on hea inimene, siis ütlen talle "sina" ja temagi võib mind sinatada. Vahel, olenevalt olukorrast, ütleja pilgust ja intonatsioonist võib teietamine, nagu noriv sinataminegi, olla solvav. Küsimus teietamisest või sinatamisest polegi vast nii tähtis kui inimestevaheline heatahtlikkus. Usun, et eestlaste meeles, keeles ja kultuuris  jääb sinatamise kõrval ka "teie" püsima.     Küsitles ARDI KIVIMETS... Loe lähemalt