Bussireisijate õigustest Eestis ja Euroopas

15. veebruaril võttis Euroopa Parlament vastu raporti, millega kehtestatakse bussireisijate õigused Euroopa Liidus, mis oli viimane transpordiliik, kus veel üldised reisijate õigused ei kehtinud.

Uute reeglite kohaselt, mis jõustuvad 2013. aastal, on bussifirmadel ja bussijaamadel kohustus anda informatsiooni enne reisi ja reisi ajal, mis puudutab reisi marsruuti, hinda ja reisijate õigusi. Samuti on tagatud puudega või piiratud liikumisvõimega isikute õigus saada informatsiooni ja abi nii, et neil oleksid võrdsed võimalused bussitransporti kasutada. Eeltoodud reeglid hakkavad kehtima kõikidel regulaarliinidel, sõltumata reisi pikkusest. On tervitatav, et nii kehtestatakse võrdsed reeglid kõigile üle Euroopa Liidu. 

Võrdsed tingimused

See muidugi ei tähenda, et kõik bussijaamad tuleb ümber ehitada ning kõik bussid välja vahetada. Pigem annab see määrus bussifirmadele ja bussijaamade haldajatele märku, et edaspidi uusi busse soetades või bussijaamu ehitades-renoveerides tuleb arvestada puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestega.

Uute reeglitega kehtestati ka hüvitised bussireisi tühistamise, hilinemise või ärajäämise kohta ja pagasi kahjustamise või kaotsimineku korral ning bussifirmade ja bussijaamade vastutus ja kohustused sellistel juhtudel. Kuid need reeglid hakkavad kehtima ainult bussiliinidel, mille pikkus on 250 kilomeetrit ja enam ning neid reegleid on liikmesriigil aega jõustada nelja aasta jooksul alates 2013. aastast. Samuti on võimalus jõustamise aega pikendada veel nelja aasta võrra, nii et halvimal juhul võivad need õigused kehtima hakata alles 2021. aastal.

Eestis ületavad 250 kilomeetrit ainult mõned liinid, näiteks Tartu-Kuressaare ning Tallinn-Võru. Seega jääb enamik Eesti siseliinidest nende sätete mõju alt välja, mis reisijate õigusi reiside ärajäämisel ja hilinemisel suurendavad ning mis pagasi kaotsiminekut ja kahjustamist puudutavad. Samuti ei hakka enamikul Eesti liinidel kehtima bussifirmade vastutus, kui reisija saab viga või surma bussifirma süü tõttu. Pikematel liinidel on vastavatel juhtudel ette nähtud hüvitiste ülemmäärad 220 000€ reisija vigastuse või surma korral ning 1200€ pagasi kaotamise või kahjustamise korral. 

Eestis vahemaad lühemad

Eelpool loetletud reeglites lepiti lepitusmenetluse käigus  kokku 2010. aasta 30. novembril. Euroopa Parlament nõudis esialgu, et kõik õigused hakkaksid kehtima liinidel, mille pikkus ületab 50 kilomeetrit, ent Euroopa Nõukogu soov oli 500 kilomeetrit. Kahjuks pidi parlament taganema oma soovist viis korda, samas kui nõukogu andis järele ainult poole võrra. Huvitav on asjaolu, et ka Eesti  Vabariigi Valitsuse esindaja toetas 500 kilomeetri nõuet, mis tähendanuks, et Eestis ei oleks eelpool mainitud õigused kehtima hakanudki.

Samas on kummastav, et valitsus ei soovi tagada Eesti bussireisijate õigusi ning seisab parema meelega bussifirmade suuremate kasumite eest. Ehkki, nagu eelnevalt selgitasin, jätab 250 kilomeetri pikkune marsruut välja enamiku meil sõitvatest liinidest, see tähendab, et nendel liinidel laiendatud õigused ei kehti. 

Looduskatastroofi ajal bussid ei sõida

Antud määruse puhul on oluline veel see, et  kehtestatud norm 250 kilomeetrit jätab uutest reeglitest välja kohe kolm liikmesmaad — Malta, Küprose ja Luxembourg’i. Ja lisaks  Eestile jääb enamik liine selle reegli alt välja veel Lätis, Leedus, Taanis, Hollandis, Belgias ja Portugalis.

Märkimisväärne on veel asjaolu, et bussireisijate õigusi käsitletav määrus on ainuke määrus transpordiliikide puhul, kuhu on sisse kirjutatud force majeure ehk vääramatu jõu klausel, mis annab bussifirmadele suuremad võimalused reiside ärajäämist põhjendada. On arusaadav, et kui on tegemist suure looduskatastroofiga, siis bussid ei sõida. Ent samas, kui võrrelda lennuliiklusega, siis nii Islandi tuhapilve kui ka jõulude ajal rohke lume pärast ära jäänud reise pidid lennufirmad kompenseerima või muul moel hüvitama.

Toetan igati bussireisijate õiguste kehtestamist ning nende järgimist, ent kahjuks ei saanud ma antud raportit parlamendihääletusel toetada, kuna see ei kata kõiki ELi liikmesmaid. See jätab reeglite alt välja palju bussiliine ning selle jõustamiseks on sätestatud ebanormaalselt pikk periood — kuni kaheksa aastat.

i

VILJA SAVISAAR-TOOMAST, Euroopa Parlamendi liige, Keskerakond