Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust avas ELis tee uuele kriisile. Senise nelja kriisi – põgenikekriisi, Venemaaga pingeliste suhete, terrorismikriisi ja majandusprobleemide kõrvale lisanduski veel üks suur ja praegu veel määramatu ulatusega probleemipundar.
Peaminister Cameroni lihtsama vastupanu teed minek valimiskampaanias on maksnud kõrget hinda. Esmane reaktsioon börsidelt on selle ilmekas näide, kuid see kandub üle ka poliitikasse ja julgeolekusse.
Kõik 27 EL liikmesriiki peavad olema äärmiselt tasakaalukad, et Briti referendumist tingitud doominoefekti ära hoida. Kahetsusväärselt on liiga paljude mälu lühike ja see, et tänu ELile on Euroopa Liidu riikide vahel valitsenud rahu, on jäänud emotsionaalsete päevaprobleemide kõrval tagaplaanile. Nüüd on aga ka see rahugarantii saanud löögi.
Seda, kuhu ja kuidas Suurbritannia suhetes ELiga positsioneerib, ei tea veel keegi. Kas see on nagu Norra või pigem nagu Türgi või hoopis midagi kolmandat.
Eks nüüd tuleb Londonil tegelema hakata ka omaenda riigi kooshoidmisega. Milliseid samme pettunud Šotimaa astuma hakkab, saab ka lähiajal näha.
Suurbritannia referendumil osalenute otsus EList lahkuda on aga igal juhul suurim tagasilöök Euroopa Liidule pärast teist maailmasõda. Selle sammu tagajärjed kooruvad aja jooksul, kuid põhjust on olla murelik.
Milline on Suurbritannia EList lahkumise otsene mõju Eestile?
Paljude teemade puhul on Suurbritannia Eestiga ELis lähedastel seisukohtadel. See puudutab näiteks põllumajandustoetuste reformi, vabakaubanduse tugevdamist, aga ka Venemaa-poliitikat. Seega nõrgeneksid Suurbritannia lahkumisel nendes ja muudes valdkondades positsioonid, mida ka Eesti jagab.
Muuhulgas mõjutab Suurbritannia lahkumine seesmiselt ka ELi ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat, seda ennekõike Venemaaga seonduvas, aga kohati ka laiema, Lähis-Ida positsioonides.
Ka on Suurbritannia netomaksja ELi eelarvesse, mistõttu riigi lahkumisel väheneb eelarves võimalused toetada vaesemaid ELi liikmesriike. Seega puudutab lahkumisotsus Eestit ka rahaliselt.
Suure tõenäosusega muutub keerulisemaks ka õppima pääsemine Briti ülikoolidesse ning ligipääs Briti tööturule. Samuti majandus- ja kaubandussuhted, kui UK lahkub EL ühisturult. Ka eksportimine Suurbritanniasse muutub ehk keerulisemaks.
Ka on tõenäosus reformideks ELis Suurbritannia lahkumisega väiksem.
Suurbritannia pidi olema ELi eesistujamaade kolmikus koos Eestiga 2017-18. Lahkumisotsus mõjutab sedagi otseselt ja praktiliselt.
Otseste mõjude kõrval on muidugi ka kaudsed. See puudutab ELi kui terviku nõrgenemist, aga ka võimalikku doominoefekti teiste euroskeptiliste riikide seas. Nii võib teisteski riikides tekkida soov lahkumisreferendumit proovida. Prantsuse Rahvusrinne on juba jõudnudki seda nõuda. EL nõrgenemine pole aga Eesti geopoliitilist asendit arvestades kuidagi meie huvides.
URMAS PAET, Europarlamendi saadik
