Jõgeval Betti Alveri muuseumis avati möödunud teisipäeval Eesti ja Tartu kunsti suurkuju, ühe järjepidevama sürrealisti Ilmar Malini tööde näitus. Avamise viibis tema luuletajast poeg Jaan Malin.
Ilmar Malini sünnist möödus tänavu 90 ja surmast 20 aastat. Kui Tartu Kunstimajas oli aasta alguses väljas Malini loomingu ülevaatenäitus, käis Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru selle ühelt kuraatorilt Jaan Malinilt uurimas, kas selle väljapaneku saaks ka Jõgevale tuua. Viimane arvas, et see on keeruline, sest näitusetööd olid kokku laenatud neljast muuseumist ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kunstikogust. Samas selgus, et Jaan Malinil endal on kodus päris suur valik isa suurepäraseid töid ning nende hulgast Jõgeva näituse pildid valitigi.
Jaan Malin oskas kõnelda ka enamiku näitusetööde tagamaadest. Selgus, et nii mõnegi taiese loomiseks sai Ilmar Malin tõuke oma arstidest, füüsikutest jt teaduseinimestest sõpradega suheldes. Ta on loonud näiteks Gaussi kõverast inspireeritud maalisarja ning kujutanud segatehnikas pildil vaadet, mis avaneb nina seest. Taies pealkirjaga “Silm” pidi Jaan Malini sõnul kuidagi Palamusega seotud olema, ent kahjuks ei teadnud ta, kuidas.
Lisaks isast ja tema loomingust kõnelemisele esitas Jaan Malin avamispeo publikule ka oma sõna- ja häälikumängule rajatud foneetilist luulet ehk nn häälutusi.
Ilmar Malini töid saab Betti Alveri muuseumis vaadata aasta lõpuni.
RIINA MÄGI
