Tänavu 23. novembril möödub 110 aastat Betti Alveri sünnist. Tema nime kandev muuseum avab samal päeval oma uuendatud ekspositsiooni.
Betti Alveri muuseum avas Jõgeval uksed luuletaja sajandal sünniaastapäeval, seega peaaegu kümme aastat tagasi.
“On loomulik, et muuseumid uuendavad aeg-ajalt oma väljapanekut. Meie majas tundus õige seda teha just nüüd,” ütles Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru.
Muuseumi senise ekspositsiooni oli kujundanud kunstnik ja sisearhitekt Oleg Mellov, kes järgis Toomas Muru sõnul realistlikku printsiipi. Üks, elutoa stiilis kujundatud ruum andis ülevaate Betti Alveri perekonna- ja teine loominguloost.
Uue ekspositsiooni on kujundanud noored kunstnikud Heilika Peterson, Diana Rossmann ja Mai Bauvald ÖÜst Dekoko. Graafiline kujundus on Sigrid Liiralt.
“Uue ekspositsiooni märksõnadeks on “valgus” ja “vari””, sõnas Toomas Muru. “Möödunud aastal ilmus mäletatavasti Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetust sisaldav raamat pealkirjaga “Minu lamp põleb”. See pealkiri oligi üks uue väljapaneku kontseptsiooni inspireerijaid.”
Toomas Muru sõnul võib Betti Alveri elu tinglikult jagada kahte ossa: aastad 1906-1940 olid tema jaoks valgus- ja õnneküllane aeg: sinna jäid lapsepõlv, kooliaeg, tunnustuse võitmine kirjanikuna ning kaunis armulugu ja abielu mõttekaaslase Heiti Talvikuga. Sellest perioodist räägib heledates toonides kujundatud nn valguse tuba. 1940. aastal algas uus, paraku sünge ajajärk: Nõukogude, siis Saksa ja siis jälle Nõukogude okupatsioon. Betti Alveri jaoks tähendasid 1940. aastad materiaalset kitsikust, pobleeme elukoha, kütte ja toiduga, aga ka ilmajäämist oma elu armastusest Heiti Talvikust: viimane arreteeriti 1945. aastal ja suri 1947. aastal kurnatusest vangilaagris. Üsna lühikese ajavahemiku jooksul surid ka Alveri ema ja isa ning luuletajal tuli elama asuda venna juurde Pühastesse, kus ruumi oli napilt ning puudus kirjanikule kohane suhtlusring. Taas Tartusse kolides elas Alver ühes Pargi tänava pesuköögis. 1950 visati ta välja kirjanike liidust ning teda ja teisi arbujaid materdati kui mandunud kodanluse tallalakkujaid. Nii et üks saatuselöök järgnes teisele. Sellest mustast ajajärgust kõneleb uue ekspositsiooni nn pime tuba.
Pannood ja ekraanid
“Tasapisi hakkasid sellesse pimedusse tekkima siiski ka valguskiired: Alveri teine abikaasa Mart Lepik aitas tal elu mustemast perioodist välja tulla. Koos koliti Anna Haava vanasse korterisse Koidula tänaval ning Alver hakkas saama tõlkimistööd, mis tõi leiva lauale. 1960. aastatel hakati ka tema luulet taas avaldama. Püüame neid valguskiiri markeerida ka uues ekspositsioonis,” ütles Toomas Muru.
Uue väljapaneku olulisimateks elementideks on luuletaja eri eluperioodide kohta koostatud pannood. Kaheksa tagantpoolt valgustatud pannood on kujundatud kui ajateljed, millele on asetatud Alveri elusündmused ja neid illustreerivad fotod. Betti Alveri ja Heiti Talviku armastuse loole on pühendatud eraldi pannoo.
“Tänapäeva inimene tahab kuulda lugusid. Ning Alveri ja Talviku ilusa, aga kurva lõpuga armastuse lugu on lugu, mis kõnetab. Uus ekspositsioon aitabki Betti Alveri elu dramaatika paremini välja tuua,” ütles Toomas Muru. “Toome välja ka palju selliseid fotosid, dokumente ja käsikirju, mida avalikkus varem pole näinud. Näiteks gümnaasiumi lõputunnistuse, leeritunnistuse, abielutunnistuse, katked KGB ülekuulamisprotokollist, Alveri 75. sünnipäeva menüü jne. Siin saab näha muidugi nende dokumentide koopiaid, originaalid jäävad Eesti Kirjandusmuuseumi. Pannoode materjali aitaski meil kokku panna Eesti Kirjandusmuuseumi toimetaja Kristi Metste.”
Oluliseks uuenduseks on ka see, et ekspositsiooniruumidesse pannakse üles kuus ekraani, millest osa on puutetundlikud. Ekraanid võimaldavad eksponeerida senisest tunduvalt suuremal hulgal fotosid ja käsikirju ning nende vahendusel saab vaadata ka Ly Lestbergi ja Epp Kubu üles võetud videointervjuusid, milles tuntud inimesed meenutavad Betti Alverit.
Mahub rohkem
“Tänu ekraanidele saame samal pinnal eksponeerida tunduvalt suuremat hulka materjali, kui seni, ja käime üksiti ajaga kaasas: moodne meedia on ju tunginud ka paljudesse teistesse muuseumidesse. Lisaks sellele teevad ekraanid meie elu tulevikus tunduvalt lihtsamaks: nende vahendusel nähtavat materjali on võimalik pidevalt täiendada või välja vahetada,” rääkis Toomas Muru.
Ka muuseumi suure saali lavale tuleb uus kujundus. Sinna luuakse muusikalis-visuaalne installatsioon, mille abil saab iga külastaja minna Betti Alveri luuletuse “Korallid Emajões” (see on pühendatud Heiti Talvikule) n-ö sisse. Kuidas see just toimuma hakkab, jäägu üllatuseks.
Veel tuleb muuseumi tugitoolide ja raamaturiiulitega lugemisnurk, kus saab Betti Alveri ja Arbujate teemaga haakuvat kirjandust lugeda. Raamatud saadakse Tallinna hoiuraamatukogust. See on selline tore asutus, kus päästetakse “surmast” seniste omanike jaoks kasutuks muutunud või kirjastustel üle jäänud kirjavara.
“Kõik kirjanikele pühendatud muuseumid on selle raamatukogu kliendid. Mina leidsin sealt näiteks juba esimesel külaskäigul Betti Alveri esimese, 1936. aastal ilmunud luulekogu “Tolm ja tuli” eksemplari. Tavainimesel sinna ligipääsu pole, küll aga muuseumidel,” sõnas Toomas Muru.
Tema sõnul on uus väljapanek valmimisjärgus ja paigaldama hakatakse seda arvatavasti novembri alguses. Mitmed eeltööd selleks on aga juba tehtud: ekspositsiooniruumide seintelt eemaldati tapeet, seintesse paigaldati pannoode ja videoekraanide toitekaablid, toad värviti üle, üks heledaks, teine tumedaks, kardinad asendati ruloodega jne.
Praegu on muuseumis veel väljas vana ekspositsioon, tõsi küll, vähendatud mahus. Uue ekspositsiooni avamine toimub täpselt Betti Alveri 110. sünniaastapäeval ehk 23. novembril.
“Üks selle päeva esineja on juba teada: Betti Alveri nime kandva debüüdipreemia 2012. aasta laureaat Eda Ahi lubas tulla oma luulet lugema. Eda Ahi on nii välimuselt kui ka loomelaadilt üsna Betti Alveri sarnane, nii et ta on selle sündmuse tarvis igati kohane esineja,” ütles Toomas Muru.
Betti Alveri muuseumi uue ekspositsiooni loomist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri ja kirjanduse sihtkapital ning kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp. Toetust saadi ühtekokku üle 22 000 euro.
“See näitab, et kultuurkapital usaldab meid kui oma koostööpartnerit,” tõdes Toomas Muru.
RIINA MÄGI
