Eelmise nädala neljapäeval kuulas Jõgeva linnavolikogu linnapea Viktor Svjatõ?evi ja Sihtasutuse Betti Alveri Fond nõukogu esimehe Toomas Vahuri selleteemalist informatsiooni nii-öelda kurtide kõrvadega. Volinikke ei huvitanud, kas Betti Alveri muuseum ehitatakse luuletaja sajandaks sünnipäevaks, mis on 23. novembril 2006, valmis või ei.
Asjaajamine käib üle kivide ja kändude
Tegelikult tegutseb 2006. aastal Jõgeva linnas juba uus, 2005. aastal valitud linnavolikogu ja ka uus linnavalitsus.
Viimasel ajal on aga kogu see asjaajamine käinud üle kivide ja kändude.
“Oleme teinud ettepanekud Jõgeva linnavalitsusele, et Betti Alveri muuseum kinnitataks linnavalitsuse hallatava asutusena. Linnavalitsus arutas seda küsimust mullu 15. detsembril ja andis välja korralduse, kus moodustati komisjon, kes pidi tänavu 2. veebruariks esitama selles küsimuses Jõgeva linnavalitsusele oma seisukoha. Tänase päevani pole komisjoni kokku kutsutud ega Betti Alveri sünnimajaga seonduvat arutatud,” kirjutas tänavu 5. märtsil sihtasutuse Betti Alveri Fond juhatuse esinaine Maimu Valdmann Jõgeva linnavolikogu esimehele Raul Kullile.
10. märtsil kirjutas Raul Kull pöördumisele märkuse: “Miks komisjon ei ole tegutsenud? Märtsikuu jooksul esitada linnavalitsusel ettepanekud volikogule.” Kokku tuldi siiski 15. märtsil.
Betti Alveri Fond on hoopis teisel seisukohal. “Jõgeva linna asutatud sihtasutuse Betti Alveri Fond eesmärgiks on jäädvustada luuletaja mälestus. Fond ise töötab ühiskondlikel alustel ja toimib survegrupina. Kui me oleme seda maja juba nii kaua ehitanud, siis peaks muuseum luuletaja sajandaks sünnipäevaks ka valmis saama. Volikogu peaks võtma jooksvat aastat ületava kohustuse, seda ka muuseumi ülalpidamise osas,” teatas fondi nõukogu esimees Toomas Vahur.
Juba neli aastat ehitatava maja valmis saamiseks oleks järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks linnapea Viktor Svjatõ?evi andmetel kokku vaja veel üle miljoni krooni, lisaks 800 000 krooni inventari soetamiseks. Muuseumi ülalpidamine läheks esialgsetel hinnangutel maksma aastas üle 100 000 krooni.
Muuseumi rajamiseks pole raha
Näiteks koostas Betti Alveri Fond oma nägemuse 2004. aasta teise poole ülalpidamiskuludest summas üle 56 000 krooni. 2004. aasta eelarves neid kulusid pole. Volikogu otsustab, kas projektijuht järgmisel aastal palgatakse või ei.
Linnavalitsuse kuluaarides oli kuulda arvamusi, et muuseumi ülalpidamiseks linnal raha ei ole.
“Kõikide osapoolte kindel veendumus on, et muuseumi vara korjamiseks ja ekspositsiooni välja panemiseks kulub poolteist aastat,” ütles Toomas Vahur. Praeguste kavade kohaselt valmiks hoone 2006 aasta kevadeks ja muuseumi sisustamiseks jääks sel juhul 3-4 kuud.
Maimu Valdmanni sõnul moodustati Betti Alveri Fond linnavolikogu otsusega 1992. aastal. “Muinsuskaitse tellimusel koostati 1998. aastal majale projekti aluseks olevad arhitektuurilised ja ajaloolised eritingimused, mille amet ka kinni maksis. Muinsuskaitse on 2004. aasta alguseni rahastanud muuseumi ehitamist 300 000 krooniga. Tänavu eraldati 200 000 krooni ja järgmisel aastal loodetavasti 300 000, kokku 800 000 krooni,” rääkis muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Helju Sihver.
Ehitaja peaks ise peale maksma
2000. aastal korraldas linnavalitsus muuseumi ehitaja leidmiseks konkursi, millel said osaleda ainult firmad, kes omasid muinsuskaitse litsentsi. Nelja firma seast tunnistati parimaks AS Ervin Tartust. Ehituse järelvalvet teostab samuti muinsuskaitselitsentsi omav Tartu firma ARC Projekt OÜ. Igal aastal koostatakse tööde vahearuanne koos piltidega, kus on ära näidatud alguse ja lõpu seis. Linnavara juhataja Heino Puide sõnul on ehitaja oma tööd teinud kvaliteetselt.
“Reaalne on, et kui raha on, siis ehitame muuseumi valmis. Kahjuks on seda nappinud. Nii vähese rahaga ei saa nokka kinni ega saba lahti. Venima hakanud aeg töötab meie kahjuks. Kõik kallineb. Eelarve on aga tehtud aastaid tagasi kehtinud hindades. Kui nii edasi läheb, siis peame peale maksma,” nentis AS Ervin töödejuhataja Toivo Masur.
Linnavalitsus on siiski lubanud, et inflatsioonist tuleneva kallinemise võtavad nad enda kanda. Linnavara juhataja Heino Puide sõnul on tänavuse aasta kalkulatsiooni lisatud inflatsiooni tõttu toimunud hindade kallinemine 10 protsenti.
1999. aasta hindades jäi ehituse maksumuseks 1 997 250 krooni, millele lisandub järelvalve maksumus. Eelneval neljal aastal on muuseumi juures tehtud töid koos järelvalvega üle 930 000 krooni eest. Käesolevaks aastaks on eraldatud 400 000 krooni, millest 200 000 krooni on linna osalus.
RAIVO SIHVER
