Pean vajalikuks teavitada üldsust ühest äärmiselt häirivast seadusest. Omavalitsustel oli õigus vastu võtta seadus, mis korrigeerib toetuse maksmist vastsündinutele. Jõgeva linnas on selline seadus vastu võetud ja uutel linnakodanikel, kelle üks vanematest ei ole linna sisse kirjutatud, pole õigust seda toetust saada.
Puutusin selle probleemiga isiklikult kokku. Minu sõbranna on kogu elu elanud Jõgeval, tema elukaaslane ja laste isa on alalise elukohaga Jõgeval, nende suuremad lapsed on sünnist saati Jõgeva kodanikud, aga pesamunal pole õigust saada linnalt ühekordset toetust, sest isa ei ole rahvastikuregistri järgi Jõgevale sisse kirjutatud. Kas saab enam alatumalt käituda noorte peredega, kes lihtsalt pole sissekirjutust vormistanud?
Sissekirjutus ei ole tänapäeval enam määrava tähtsusega, aga tuleb välja, et kui omavalitsusel on võimalik kusagilt kokku hoida, siis see väike ja tähtsusetu konks ka välja kaevatakse. Alatu ja solvav on teenida kõige nõrgemate ja väetimate pealt.
i
KATI
i
Sünnitoetusi jagatakse vastavalt ühiskondlikele protsessidele, linna ja kodanike vajadustele
i
Juba mitmeid aastaid on Jõgeva linn jõudumööda abivajajaid toetanud. Linna poolt jagatavaid toetusi on kahte liiki: sissetulekust mitte sõltuvad ning sissetulekust sõltuvad toetused. Sissetulekust ei sõltu sünnitoetus ning esimesse klassi õppima asuva lapse toetus. Lisaks on võimalik taotleda koolitoetust ning lasteaiatoetust. Toetuste maksmise korda on aastate jooksul ikka muudetud ning seda tehakse ka tulevikus. Muutuste eesmärk ei ole kellegi arvelt kusagilt kokku hoida, vaid korrastada toetuste süsteeme ning tingimusi vastavalt ühiskondlikele protsessidele, linna ja kodanike vajadustele.
2010. aasta jaanuaris võttis Jõgeva linnavolikogu vastu sotsiaaltoetuste määramise korra, millega muudeti seniseid sünnitoetuste maksmise kriteeriume. Varasema korra järgi pidi sünnitoetuse saamiseks olema linna elanikeregistrisse registreeritud ainult üks vanematest (vähemalt kuus kuud enne lapse sündi) ja lapse sünnijärgne elukoht Jõgeva linn. Selle aasta algusest peab aga sissekirjutus Jõgeva linna olema mõlemal lapsevanemal.
Teise olulise muudatusena jagatakse varasema ühekordse sünnijärgse toetuse saamine uue korra järgi kahe aasta peale. Sünnitoetuse suurus, mis vanas vääringus oli 5000 Eesti krooni (319,56 €), on jagatud kahte perioodi. Pool sellest summast on perel õigus saada lapse sünni järel ning teine pool lapse aastaseks saamisel. Seda tingimusel, et pere elab Jõgeva linnas. Eeskujuks võeti siinkohal teistes Eesti linnades kehtestatud sünnitoetuste maksmise kord. Eesmärk on toetada lapsevanemaid pikema perioodi jooksul. Teadaolevalt maksab ka riik lapse sünni järel toetust ning hetkel leiab linn, et suurema toetuse maksmine lapse aastaseks saamisel võiks lapsevanematele anda suurema kindluse ka hilisemal perioodil. Lapse kasvatamisega tekivad kulud ju jooksvalt, mitte ainult sünnihetkel.
Need tingimused jõustusid 2011. aasta jaanuaris. Aastane etteteavitamine oli mõeldud eelkõige just kodanikke silmas pidades. Et inimesed, kes on arvestanud sünnitoetusega, jõuaksid uue korraga harjuda ning vastavalt tingimustele oma plaane sättida. Muudatuste eesmärk ei olnud ei toetuste vähendamine ega ka ühegi potentsiaalse toetusesaaja kiusamine või toetusest ilmajätmine. Eelkõige tingisid pikki aastaid linnas kehtinud korra muutmist ühiskonnas toimunud protsessid.
Tahame või mitte, kuid linna eelarve koosneb peamiselt just üksikisikutelt riigi eelarvesse laekuvatest maksudest. Kui inimeste igapäevaelus ei oma sissekirjutus tänapäeval tõepoolest määravat rolli, siis väikelinnas on iga inimene oluline, kusjuures peab olema võimalik registris näidata, et ta on meie linna kodanik. Antud temaatika viitab tegelikult suuremale ja laiemale probleemile lisaks meie piirkonnale ka paljudes teistes Eesti paikades. See on omavalitsuste administratiivse jaotuse killustatus. Nõustun lugejakirjas väljendatud murega, et kui üks lapsevanematest on kirjutatud Jõgeva linna ning teine on Jõgeva valla kodanik, siis nende panus piirkonna arengusse on igati võrdne. Toetusi makstakse aga paraku erinevatest rahakottidest. Sissekirjutuse nõude laiendamine mõlemale lapsevanemale oli mõeldud motiveerima linnas elavaid inimesi ennast oma elukohta ametlikult registreerima. Seda enam, et kahaneva elanikkonnaga väikelinnal sõltub kõik elanike arvust.
Jõgeva piirkonna puhul oleks loomulikult kõige otstarbekam ning piirkonnas elavatele inimestele mõistetavam, kui administratiivjooned nii väikeses piirkonnas ei oleks sellised, nagu nad täna on. Seetõttu oleks piirkonna arengut silmas pidades väga oluline, et lähiaastate jooksul jõutaks Jõgeva linna ja valla ühinemiseni. Nii oleks kodanikel lihtsam ning nad ei peaks takerduma liigbürokraatlikku asjaajamisse. Inimeste toetamine ja abistamine ühise omavalitsusena oleks mitmeski mõttes lihtsam ning paremini korraldatav.
Mul on siiralt kahju, kui inimesed, kes on toetusega arvestanud, seda siiski kasutada ei saa. Peame linnavalitsusega tegema kõik, et selliseid olukordi tulevikus ei tekiks. Siinkohal ka palve inimestele, kes arvestavad oma tegemistes linna võimaliku toetusega. Võtke juba varakult ühendust linnavalitsusega, et meie spetsialistide abiga koos läbi vaadata kõik tingimused ja nõuded, et hiljem ei tekiks ebameeldivaid üllatusi.
Eeskirjad ei ole loodud inimeste kiusamiseks, vaid selleks, et kõigile oleks üheselt mõistetav, mil viisil ja mis tingimustel on võimalik abi saada. Kui aeg ja olukord nõuavad eeskirjades muudatusi, siis tuleb seda teha. Linnavolikogu poolt kehtestatu peab olema inimestele abiks ja toeks, mitte tüütuks kohustuseks.
i
MIHKEL KÜBAR, Jõgeva abilinnapea
