Ehkki rahasäästjate arv on Balti riikides erinev, on säästetud summad enamasti pigem väikesed ja kõigis kolmes riigis on inimesi, kellel säästud sootuks puuduvad, selgus Swedbank’i Eraisikute Rahaasjade teabekeskuse üle-baltilisest uuringust.
Kolmest Balti riigist enim säästjaid on Eestis, kellele järgneb Leedu ja viimasena Läti. 78 protsenti eestimaalastest, 61 protsenti leedulastest ja ainult 46 protsenti Läti elanikest ütles, et neil on sääste. Enamasti on säästetud summad väikesed ning ei ulatu üle 1000 euro.
Teabekeskuse finantsekspertide hinnangul ei tohiks majanduse taastumist käsitleda kui märki, et säästud pole vajalikud. . Tänaste mittesäästjate hoiakute muutmine on keeruline. Kuid säästa on väga vajalik, et tagada peredele turvalisem seljatagune puhuks, kui midagi äsja taandunud kriisi sarnast taas juhtuma peaks.
Sääste mitte omavate inimeste seas on murettekitavalt palju neid, kes ei soovi üldse raha kõrvale panna – Eestis 23 protsenti, Lätis 18 protsenti ja Leedus kaheksa protsenti. Need, kes täna juba raha säästavad, näevad enamasti rohkem erinevaid säästmisvõimalusi ja on ka valmis suuremaid summasid kõrvale panema. Neist, kel säästud puuduvad, leidis 11 protsenti Eesti ning neli protsenti Läti ja Leedu elanikest, et ilmselt võiksid nad raha kõrvale panna küll.
Enamik inimesi usub siiski, et säästmine on oluline. Üldiselt oleksid Balti riikide elanikud valmis tänasest enam raha kõrvale panema, ent selleks puuduvad võimalused. Leedus peetakse aga tihti olulisemaks hoopis tarbimist – 13 protsenti sealsetest inimestest eelistab raha säästmise asemel seda tarbida. Lätis oli sama meelt kuus ja Eestis vaid kaks protsenti vastanutest.
Säästud võimaldavad peredel oma elustandardi pikema aja jooksul stabiilsena hoida. Ootamatute kulude, töökaotuse või haiguse korral on säästudeta keeruline toime tulla. Raha säästmine on harjumus, mille kujunemine võtab aega. Säästmine aitab ka terve elu jooksul oma rahalist vabadust hoida. Hakates juba täna konkreetsete kaugemate eesmärkide tarbeks raha kõrvale panema, ei pea me tulevikus muretsema, et suur osa igakuisest teenistusest tuleb kas lapse õpingute või mõne muu olulise tarvis ära kulutada.
Ehkki enam kui pooled inimesed kõigi kolme riigi säästjate seas nõustuvad, et raha kogumise peamiseks põhjuseks on ebameeldivuste ennetamine või valmisolek ootamatuteks kulutusteks, erinevad ülejäänud säästmise põhjused riigiti oluliselt. Leedulased koguvad sõiduki, eluaseme või kodutehnika soetamiseks, eestimaalased aga sageli remondiks või laste hariduse jaoks, Läti säästjatest 21 protsenti kogub raha pensionipõlveks.
Uuring näitab ka, et kõigis kolmes Balti riigis kasutatakse peamiselt kõige lihtsamaid säästmise vorme. Sularahas hoitakse kodus väiksemaid, kuni 300 euroni ulatuvaid summasid; pisut suuremad, kuni 1000 euroni ulatuvad säästud on enamasti pangaarvel. Tähtajalised hoiused ja kolmas penisonisammas on kasutusel kuni 3000 euro suuruste säästude tarbeks, ent neid säästmisviise ei kasutata väga sageli. Riikide vahel on ka erinevusi – leedulased kipuvad kodus enam sularaha hoidma, Eestis kasutatakse aga sagedamini keerulisemaid finantsinstrumente nagu kolmas sammas, lastekindlustus ning mitmed investeerimisfondid.
Baltikumi elanike säästukäitumise uuringu viis aprillis ja mais 2011 läbi Leedu uuringufirma “Spinter Tyrimai”, keda Lätis toetas partnerina “Data Serviss” ning Eestis Turu-uuringute AS. Kõigis kolmes riigis viidi standardiseeritud küsimustiku alusel läbi umbkaudu 1000 otseintervjuud.
PIRET SUITSU, Swedbank’i Eesti teabekeskuse juhataja
