Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse arvutuste kohaselt kaotavad lühiajalise haiguse tagajärjel oma sissetulekust suurima osa ehk ligi 18 protsenti Eesti elanikud, samas kui Leedus ja Lätis on sissetuleku langus kümne protsendi piires.
Teabekeskuse arvutuste kohaselt väheneb 800-eurose brutokuupalgaga Eesti elaniku sissetulek kahenädalase haiguse korral viiendiku ehk umbes 115 euro võrra, Leedus ja Lätis on sissetuleku langus vastavalt 11 protsenti ja kümme protsenti ehk umbes 68 ja 54 eurot kuu kohta.
Halvemas seisus on lapsehoolduspuhkuselt naasnud
Tuleb arvesse võtta, et haigekassa maksab hüvitist eelneva aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulult, mistõttu on halvemas seisus äsja tööle asunud ning näiteks lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud inimesed, kes haigestumisele eelneval aastal ei töötanud.
Haige lapse eest hoolitsemise korral ulatub riigipoolne toetus 80 protsendini sissetulekust. Jäädes haige lapsega koju viieks tööpäevaks, kahaneb vanema sissetulek Eestis ja Lätis 8,7 protsenti, Leedus vaid 1,5 protsendi võrra.
Eesti ja Läti puhul arvestatakse haigushüvitist ka nädalavahetuse päevade eest, mistõttu võib nendes riikides olla sissetuleku langus väiksem juhul, kui vanem jääb lapsega koju pikemaks ajaks. Kui peres on väikseid lapsi ja üks vanematest on eelmisel aastal saanud vanemahüvitist, tasub majanduslikus mõttes lapsega hooldslehele jääda enamasti sellel vanemal, kes eelmisel aastal töötas. Hoolduskoormuse jagamisel tuleks olla paindlik. Isad võiksid julgemini haige lapsega koju jääda, see võib olla ka rahaliselt otstarbekam.
Eelarve muutub pingelisemaks
Teabekeskuse Balti-ülene analüüs näitas, et kui hooajalise haiguse korral on kolme riigi töötajate sissetulek suuremas osas sotsiaalkindlustuse kaudu tagatud, siis töökaotuse korral muutub pere eelarve oluliselt pingelisemaks, vähenedes esimestel töökaotuse kuudel 30-40 protsendi võrra, hiljem veelgi enam. Uue töö otsingud ei pruugi kohe edukalt lõppeda ja koondamise korral peab ära elama töötuskindlustushüvitisest, mis tagab esimesel sajal päeval 50 protsenti ja sealt edasi 40 protsenti endisest sissetulekust.
Kui aga töösuhte lõpetab muu põhjus kui koondamine, tuleb töötuna arvele võttes hakkama saada 112-eurose töötutoetuse ja enda kogutud säästudega. Seetõttu on pikaajalise haiguse, töövõime languse või töökaotuse korral senise elustandardi tagamiseks vaja lisaks isiklikku rahapuhvrit.
Säästmisega keerulised lood
Aprillis valminud teabekeskuse uuringu kohaselt on viimase nelja aastaga oluliselt suurenenud nende perede osakaal, kes suudavad oma igakuisest sissetulekust säästa. Kui 2010. aastal suutis raha kõrvale panna 44 protsenti Eesti elanikest, siis tänavuse uuringu andmeil juba 51 protsenti peredest. Säästudeks jäi keskmiselt 14 protsenti kuu sissetulekust.
Sissetuleku suurus mõjutab oluliselt inimeste võimalusi raha säästa. Kui väikseima, kuni 400-eurose kuusissetuelekuga elanikerühmast suurem osa (66 protsenti) kinnitab, et nad ei säästa, siis palgataseme tõustes paranevad oluliselt väljavaated raha kõrvale panna. Leibkondadest, kelle kuu sissetulek on 700-1100 eurot, ütles 44 protsenti, et nad ei säästa raha. Ligi kolmandik sellest rühmast säästab kuni kümme protsenti sissetulekust ja 14 protsendil jääb säästudeks 11-20 protsenti sissetulekust, selgus teabekeskuse uuringust.
Kui 800-eurose kuusissetulekuga inimene säästab iga kuu kümnendiku oma palgast, kulub Balti riikides hinnanguliselt 1,5-2 aastat, et tagada näiteks koondamise korral senine elatustase umbes pooleks aastaks. Samuti tuleb võimalikule mustale stsenaariumile mõelda juba finantskohustuste võtmisel – kas ja kui kaua ollakse suutelised mitmesuguseid kohustusi täitma juhul, kui senine sissetulek peaks vähenema või ajutiselt hoopis kaduma.
Võimalusel peaksid inimesed tekitama endale püsiva harjumuse raha kõrvale panna, et tagada ootamatuste korral vajalik raha igakuiste sundkulutuste katmiseks. Selleks on esimese asjana oluline alustada rahaasjade teadlikku planeerimist, et kujuneks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik igal kuul raha kõrvale panna. Vajaliku säästupuhvri tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.
i
LEE MARIPUU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja
