Avinurme külje all Maetsma külas tegutsev osaühing Birger alustas möödunud sajandi lõpus metallist prügikonteinerite valmistamist kolme mehega. Tänaseks töötab ettevõttes 160 inimest, suurem osa toodangust müüakse Skandinaavia riikides.
Erinevaid metallkonteinereid tootva osaühingu Birger käive oli möödunud aastal rohkem kui üksteist miljonit eurot. “Kui pakud head kaupa ning hind on soodne, siis ei ole toodangu realiseerimisega ka probleemi,” lausus ettevõtte juhatuse liige Aleksei Männiste.
“Riskide maandamiseks müüme oma tooteid kolme välisriiki,” ütles Männiste. “Rohkem kui poole toodangust müüme Soome, kolmandik läheb Norrasse,” lisas ta. “Ülejäänud osa jaguneb Rootsi ja Eesti vahel, siin on meie klientideks kohalikud prügifirmad. Müük käib praegu põhiliselt läbi edasimüüjate, kes meile kliente leiavad.”
Ettevõtte asutasid kolm kohalikku meest
Edukale ettevõttele panid möödunud sajandi lõpus aluse kolm kohalikku meest. “Mina olin Avinurmes autoplekksepp, partnerid tegelesid metsaväljaveoga,” meenutas Aleksei Männiste. “Ühel hetkel õnnestus aga osta prügiveoauto ning ma hakkasin sellega piirkonnas prügiveoteenust osutama.”
Avinurme, Lohusuu ja Tudulinna vallas lepingulist prügiveoteenust osutanud ettevõtjal tekkis peagi vajadus kvaliteetsemate prügikonteinerite järele. “Algul oli plaanis neid vaid enda jaoks teha, et kõik oleks oma käe järgi,” lausus Männiste. “Ühel hetkel aga vaatasin, et äkki õnnestub oma toodangut ka müüa. Esimeseks ostjaks oli Rakvere kommunaalettevõte.”
Mõttekaaslasedki panustasid ettevõttesse oma vahendite ja oskustega. “Metsatööga tegelenud sõpradel oli kasutusel küllalt vana tehnika ning ühel hetkel ei õnnestunud neil suuremate ja vägevamate selle ala firmadega enam konkureerida,” sõnas Männiste. “Poisid müüsid tehnika ära ning investeerisid raha firmasse. Suureks abiks oli, et nemadki oskasid keevitada.”
Konteinerite tootmiseks renditi Maetsma külas firma praegusest peahoonest üle tee asuv tootmishoone. “Esimene suurem tellimus tuli Võru linnast, kuhu sooviti korraga 150 prügikonteinerit,” ütles Aleksei Männiste. “See oli meeletu töö ‒ ööd ja päevad rabelesime, et tellimus saaks õigeks ajaks täidetud. Päeval keevitasime, õhtul värvisime, hommikul juba laadisime.”
Kvaliteetne töö tõi uued tellimused, laienema hakkas ka toodangu sortiment. “Kui väikeste konteinerite valmistamise oskus oli olemas, hakkasime tootma suuremaid koguseid,” märkis ettevõtja. “Seejärel hakkasime valmistama ka suuremaid, nn vahetuskonteinereid.”
Esialgu läks kogu toodang veel Eestisse, kuid õnnelik juhus tõi Birgerile ka esimese kliendi Soomest. “Ühe Soome firma omaniku vend reisis Eestis ning Avinurmest läbi sõites nägi konteinereid,” meenutas Birgeri juhataja. “Mees astus sisse firma kontorisse ning küsis, et kas meie teeme neid – tal vend müüb just sellist toodangut Soomes. Saime seejärel ka Soome firma juhiga kokku. Nad on meie kauba edasimüüjaks ka praegu, eelmisel aastal ostsid meie toodangut rohkem kui kolme miljoni euro eest.”
Annab tööd kokku 160 inimesele
Käesoleval ajal toodab osaühing Birger mitut erinevat liiki metallkonteinereid. Aleksei Männiste sõnul moodustavad masstoodanguks olevad, kuid väga erinevates mõõtudes prügikonteinerid umbes 60 protsenti ettevõtte käibest. “Tavakonteinerite baasil valmistame klientide soovil ka väga erinevaid modifikatsioone,” lausus ta. “Mõnikord teeme väga erilisi töid. 2015. aastal tegime näiteks Soome naftarafineerimistehasele mitu kaheksa-üheksa meetri pikkust ning sajakuupmeetrist mahutit, kuhu kogutakse seadmete pesemiseks kasutatud pesuaine. Sellised tellimused pakuvad küll natuke põnevust, kuid parem on siiski tavapärane töö,” märkis ettevõtte juht.
Kolme mehega alustanud ettevõttes töötab käesoleval ajal 160 inimest. “Vahepeal töötasime efektiivsuse parandamiseks kahes vahetuses, kuid ühel hetkel otsustasime selle ära lõpetada,” lausus Aleksei Männiste. “Firma juhina olin ma kaks vahetust tööl ning päevad läksid seetõttu väga pikaks. Õnneks saime siis ka seadmeid juurde ning oli võimalik selline otsus langetada.”
Avinurmest on Birger leidnud endale umbes neljandiku töötajatest, umbes sama palju töötab seal Kohtla-Järve elanikke, keda veetakse tööle ja koju ettevõtte bussiga. “Lisaks on meil inimesi nii mujalt Ida-Virumaalt kui ka Jõgevamaalt ja Tartumaalt,” märkis Männiste. “Need, keda bussidega veame, töötavad meil hommikul kuuest päeval kaheni, kohalikud inimesed aga kaheksast viieni.”
Proportsionaalselt töötab Birgeris kõige rohkem keevitajaid. “Meil on selline süsteem, et toode pannakse brigaadi poolt algusest lõpuni ise kokku,” ütles Aleksei Männiste. “Otseselt selliseid ameteid, kus inimene ainult keevitab, on siiski vähe, pigem on ühes isikus koos keevitaja ja koostelukksepp. Kui tööd on võimalik mõõta, maksame palka tükitöö alusel. Toote hind on teada ning palk sõltub sellest, palju teha jõutakse.”
Heale inimesele leiab alati töö
Sobivate oskustega inimestel on alati võimalik Birgerist tööd küsida. “Meil on mõned ametikohad ikka vabad,” lausus juhataja. “Mul on selline põhimõte, et kui hea inimene tuleb tööd küsima, siis tuleb talle ka töö leida.”
Tegevusaastate jooksul on järjest laienenud ka firma tootmisbaas. “Kasvada tuleb kogu aeg, seisma ei tohi jääda,” lausus Aleksei Männiste. “Oleme investeerinud nii vanade ruumide renoveerimisse kui täiesti uute tootmishoonete ehitamisse. Mõne aasta eest ostsime ning tegime korda üle tee asunud ja pankrotti läinud puidufirma hooned, sellega saime juurde 2300 ruutmeetrit tootmispinda.”
Viimastel aastatel teeb firma juhtidele pigem muret see, et Maetsma küla hakkab Birgerile kitsaks jääma. “Siin ei ole enam rohkem mõtet laieneda,” märkis Männiste. “Praegused tingimused on meile optimaalsed, kui aga tahame veel laieneda, siis tuleks minna kuskile linnapiirkonda.”
Korra on Birger juba proovinud Avinurme vallast väljapoole laieneda, toonane plaan aga ei õnnestunud. “Ostsime pankrotivara hulgas olnud üle 2300ruutmeetrise hoone Jõhvi tööstuspargis, kuid seal oli rentnik sees ning me ei saanud seda kohe kasutama hakata. Lõpuks müüsimegi hoone maha.”
Birger on kogenud sedagi, et maapiirkonnas tegutseval ettevõttel on raskem oma vara väärtust kasvatada ning laenu saada. “2006. aastal tegime esimese suure investeeringu ning asfalteerisime 2000ruutmeetrise platsi,” rääkis osaühingu juhataja. “Investeeringu maht oli 1,2 miljonit krooni. Kui pärast kinnisvara hindamiseks eksperdi kutsusime, selgus, et varem 270 tuhat krooni maksnud kinnisvara väärtus kasvas vaid 50 tuhande krooni võrra. Üldiselt kinnisvara hinnad kasvavad, maal sellist asja aga ei ole. Maal tegutsevatele ettevõtetele ei pakuta ka mingeid soodustusi. Need meetmed, mis on maaelu arendamiseks mõeldud, ei kattu kohe mitte kuidagi meie tegevusega. Vist ei ole mõeldud, et maal paikneb selline suurettevõte,” muigas ta.
Aleksei Männiste on ettevõtte arenguga siiski rahul ning vaatab lootusrikkalt tulevikku. “Baltimaade konteineritootjatest oleme kõige suuremad,” märkis ta. “Meil on õnnestunud suureks kasvada ning saada arvestatavaks tegijaks ka Skandinaaviamaades. Meie vastu on tekkinud usaldus ning seda tuleb hoida. Kui oled nii suur, siis vaatavad teised sinu poole. Tehnoloogiad muutuvad ning ajaga tuleb kaasa minna, peame suutma ka edaspidi pakkuda just selliseid tooteid, mida turg vajab.”
MATI ALEV
