Lisaks sellele, et kirikuõpetaja Rene Alberi eestvedamisel on taastatud Avinurme pastoraat, mis nüüd küll elulaadikeskuse nime kannab, on remonditud kirikut ja peatatud selle vajumine. Mullu tegi põhjaliku uuenduskuuri läbi ka Avinurme kabel.
Kirikuõpetaja Rene Alberi hinnangul muutus kabeli remontimine möödapääsmatuks. “Kui ma Avinurme kogudusse ametisse asusin, oli siinne kabel kehvas seisus. Kuid eks kunagi oli see ju korralik hoone. Kabel kuulub kogudusele ja koguduse ülesanne on see korras hoida,” ütles ta.
Pärast Teist maailmasõda, tõenäoliselt 1940. aastate lõpus, võeti kabeli torniosa maha, sest ilmastik oli seda tublisti kahjustanud. Tekkinud katuseava kaeti eterniidiga. Hoone põrandatalad olid nii pehkinud, et matuseid pidades tuli alati ärevusega mõelda, ega see enne talituse lõppemist sisse kuku. Ka kabeli välisilme polnud oluliselt parem, vanad voodrilauad olid pehkinud ja luitunud.
Appi tuli muinsusi tundev spetsialist
“2005. aastal panin ma ise uue põranda. Naabripoiss oli ka vahel abiks,” rääkis Rene Alberi. Vanad põrandatalad toetusid maakividele, mille peal nad aja jooksul pehkides vajuma ja liikuma olid hakanud. Uuele põrandale ladus Alberi alla kividest tulbad. Järgmisel, 2006. aastal asuti kabelile torni ehitama. Kabeli torn toetus aga laetaladele, mis olid nii pehkinud, et nende peale uut torni ehitada polnud võimalik. Torni ehitamisega oli kõvasti vaeva. Õnneks panid kabeli remontimisele õla alla ka mitmed kohalikud ettevõtjad, kes materjali andsid. Ainus töö, kus kabeli taastamisel ehitusfirma abi kasutati, oli torni ehitamine. Konstruktsiooni tegid valmis õppinud töömehed ja ehitamisel peeti hoolega silmas, et see saaks tehtud õigetes proportsioonides. Kusagilt ei õnnestunud leida ühtki fotot, kus oleks peal torniga kabel.
Nõuandjana kutsus Alberi kohale muinsusi hästi tundva arhitekti Hillar Kannelmäe, kes uuris kabeli katuse all endise torni osaliselt säilinud alumist osa ning arvutas välja, millised võisid ligilähedaselt olla endise torni mõõtmed. Kabeli katuse ehitamisel oli õpetajal abiks kaks nooremat meest ja koguduse liige Jaan Tooming, kes katuselaastud tegi ning ka noori mehi katuse tegemisel juhendas.
Jaan Tooming oli abiks ka kabeli torni ehitamisel. Torni tipus oleva roostevabast terasest risti valmistas Avinurme sepp. Kabeli kellgi oli nõukogude ajal kaduma läinud. Avinurme kirik sai endale kolm uut kella ja vana kirikukell asub nüüd kabeli tornis.
Avinurme vanim säilinud hoone
Kui Rene Alberi vanadest taladest juppe välja asus lõikama, märkas ta, et ühe tala külge oli löödud plekki. Rene Alberi taipas kohe, et tala lappimiseks nüüd küll plekki ei kasutata ja otsustas asja lähemalt uurida. Ta tõmbas plekitüki tala küljest lahti ja avastas selle alt talasse uuristatud õõnsuse. Peidikust tuli lagedale plekk-karp, kus kirjad meestelt, kes Avinurme kabeli kunagi ehitanud olid.
“Mul on see koopia paberitest, kus siinse kabeli ehituslugu kirja on pandud,” esitles kirikuõpetaja oma ajaloolist leidu. Kirjad olid pakitud jõupaberisse, kuhu üks kabeli ehitajatest oli kirjutanud pöördumise Jumala poole, et tema haige laps terveks saaks. Kas Jumal palujat ka kuulda võttis, pole teada.
Kabel ehitati omal ajal kohalike meeste annetatud palkidest ja see sai valmis 1897. aastal.
Avinurmest on leitud küll kivikirveid ja muid ajaloolisi tõendeid sellest, et inimesed on selles paigas väga ammu elanud, kuid olemasolevatest hoonetest on kabel kõige vanem. Kabeli ümber asub ka surnuaed, kuhu esimene lahkunu maeti samal, 1897. aastal. Esimene maetu oli noor naine Mari Kull, kelle eludaatumid 17. juuni 1878-15. november 1897. Matus toimus 26. novembril 1897. aastal. Rene Alberi sõnul oli Avinurmes kombeks, et tähtsamad maistelt radadelt lahkunud maeti kabelile lähemale. Üks omaaegsetest tähtsamatest kabeliaeda maetutest on kunagine Avinurme koguduse köster August Ernits.
Avinurme kabel pole praegugi lõplikult renoveeritud, sest puhastamist vajavad veel hoone seinad ja võib-olla tuleb lagigi täielikult välja vahetada. Rene Alberi sõnul sai kabeli renoveerimine teoks tänu sponsorite abile ning inimeste annetustele.
Kõikidel huvilistel on võimalik oma silmaga näha, mida kabelis tehakse, ja veenduda, et nende annetatud raha tõepoolest sihipäraselt kasutatakse.
Kabeli seinal on võimalik vaadata eelmise iseseisva Eesti Vabariigi ajast pärit metallpärgi. Nende hulgast leiab ka 1919. aastal Vabadussõjas langenute mälestuseks valminud pärg, kus kirjas langenute nimed.
Kõik kes Avinurmest läbi sõitma juhtuvad ja asja vastu huvi tunnevad, võiksid teha peatuse ja heita pilgu nii kirikule, endisse pastoraadihoonesse rajatud elulaadikeskusele kui ka veidi eemal asuvale Avinurme kabelile, mis uuenduskuuri läbi teinud.
i
TOOMAS REINPÕLD
