Neljapäeval avatakse Ida-Virumaal Avinurmes renoveeritud pastoraadihoones elulaadikeskus, kus tutvustatakse selles paigas meisterdatud tarbeesemeid ning metsanduse ja jahindusega seotud traditsioone ning pakutakse võimalusi omandada mitmeid oskusi ja teadmisi.
Avinurme elulaadikeskuse ühe eestvedaja Külliki Pärna sõnul on nii turistidele kui ka paikkonna elanikele mõeldud asutuse eesmärgiks tutvustada selle kandi pärimuskultuuri ja siinsete inimeste tegemisi läbi aegade.
“Ülemisel korrusel eksponeerime õõnsaid puidust tarbeesemeid, mida üldistava nimega tünnideks kutsutakse. Tünne on meil vanuses tsaariajast kuni tänapäevani ja tegelikult on igal sellisel anumal oma nimi. Aegade möödudes on muutunud ka tünnide kasutamise otstarve. Liha- ja hapukapsatünnide järele on praegu vajadus peaaegu kadunud, küll aga on populaarseks saanud tünnisaunad.
Meie näitus kannab sõnumit, et Avinurmes on alati osatud väärtustada metsas kasvavat puud. Väljapaneku koostamisel tutvusime põhjalikult etnograafi, ajaloodoktor Ants Viirese raamatuga „Eesti rahvapärane puutööndus”,” rääkis Pärn.
“Sisustame ka nii meeste kui naiste käsitöö õpitoad, kus saab omandada nii põliseid kui ka tänapäevaseid käsitööoskusi. Samuti on plaanis õpetada asjahuvilistele ka piirkonnale iseloomulike toitude valmistamist. Mis puutub Avinurme köögi omapärasse, siis võib seda ka mõneti multikultuurseks pidada, sest tunda on nii Peipsi äärse piirkonna kui ka Lääne- Virumaa mõjusid,” märkis elulaadikeskuse eestvedaja.
„Avinurmet ümbritsevad põlismetsad. Seepärast on elulaadikeskuses ühe toa temaatikaks ka metsandus ja jahindus. Siin hakkame eksponeerima ka topiseid, millest avapäevaks jõuavad kohale ilves, karu ja hunt,” lisas ta.
i
JAAN LUKAS
