Kohtumisel Põhjamaade Elektriautode liidu juhi Rune Haalandiga selgus tõsiasi, et Põhjamaade praktilise kogemuse põhjal on suurim kasu elektriautodest tõusnud just linnades. Vähenenud on müratase, välisõhu saastamine ja tänu sellele paranenud inimeste tervis.
Tartu Ülikooli teadlaste uuringu kohaselt kaotab ühiskond eluaastaid just lokaalse õhusaaste tõttu kõige enam Tallinnas, aga ka Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Elektriautode eelised tava-autode ees tulenevad paljuski õhusaaste puudumisest, mis linnades üha kasvavaid probleeme tekitavad. Eelnimetatud linnade suurus ja asustustihedus sunnivad esmajoones mõtlema õhusaaste vähendamisele.
Norras on kasutusel üle nelja tuhande elektriauto. Nemad on sellise tulemuseni jõudnud mitme soodustuse samaaegse rakendamise kaudu. Elektriauto ostja saab tagasi käibemaksu, ei pea tasuma automaksu, parkimine on igal pool tasuta ja linnades võib sõita ühistranspordi eelisrajal.
Norrakad eelistavad elektriautosid olukorras, kus igapäevane läbisõiduvajadus seda võimaldab. Rõhuv enamus elektriautode kasutajatest sõidab sellega vaid hommikul tööle ja õhtul koju tagasi. Igapäevane läbisõit on igal juhul alla saja kilomeetri päevas ja see on elektriautole jõukohane suure varuga. Auto aku laadimine toimub nii kodus kui töökoha parklas ja nii pikeneb ka aku kasutusiga. Nimelt on praktikas tõestust leidnud seegi, et mida harvem aku lõpuni tühjaks sõidetakse, seda kauem see vastu peab.
Norra kiirlaadimisjaamade võrk on tagasihoidlik, neid on rajatud vaid üks kahesaja elektriauto kohta. Et peamiselt laetakse autot selle omaniku kodus või töökohal, siis on kiirlaadijad olemas vaid hädajuhtudeks. Kõige regulaarsemad kiirlaadijate kasutajad on taksojuhid, sest nende päevane läbisõit on tunduvalt suurem. Eestisse rajatav kiirlaadijate võrk tuleb tunduvalt tihedam.
Kui tavaliste autode puhul tekitab probleeme liigne müra, siis elektriautod sõidavad praktiliselt hääletult. Seetõttu paigaldataksegi sellele sõidukile lisaseade, mis kuni kiiruseni
i
TÕNIS KÕIV, Riigikogu liige
