Riigikogus esimesele lugemisele tuleva avaliku teenistuse seaduse eelnõu eesmärgiks on muuta avaliku teenistuse ametihüved võrreldavaks töölepinguseadusega, mille alusel töötab enamik eestimaalastest.
Senise, juba seitseteist aastat tagasi vastu võetud avaliku teenistuse seaduse peamisteks probleemideks on just ametnike läbipaistmatu ning peaaegu diferentseerimatu palgakorraldus, nende jäik ja formaalne atesteerimine, ametnike aeganõudvad ja kohmakad konkursid. Samuti ametnike põhjendamatud ülemäärased ametihüved võrreldes töölepinguseadusega.
Uue seaduse jõustumisega muutub avaliku sektori palgakorraldus selgeks ja läbipaistvamaks. Suureneb põhipalga osakaal ning kaovad ära igasugused lisatasud. Avalik teenistus muutub avatumaks ning annab Eesti jaoks töötavatele inimestele võimaluse areneda ja ennast proovile panna.
Ametnike arv võib reformi tulemusena väheneda praeguselt 28 000-lt umbes 22 000-ni, mis loomulikult ei tähenda töökohtade kadu. Üldisi funktsioone täitvad inimesed (arvutispetsialistid, raamatupidajad, personalitöötajad) hakkavad seaduse jõustudes tööle töölepinguseaduse alusel.
Uus avaliku teenistuse seadus peaks jõustuma 2013. aasta 1. jaanuarist, kuid seda vaid juhul, kui eelnõu menetletakse riigikogus ära käesoleva kevadistungjärgu lõpuks.
i
VÄINO LINDE, riigikogu põhiseaduskomisjoni liige
