Üleriigilistel ja ka maakondlikel kokkusaamistel, kus omavalitsusjuhid on arutanud kohalike omavalitsuste halduse ümberkorraldamist, on ikka lähtutud eesmärgist muuta halduskorraldust paremaks. Tõdetud on, et lisaks kohalike omavalitsusüksuste liitmisele, on selleks ka muid võimalusi. Kahjuks ei taheta nendega arvestada.
Küsimusi on palju, vastuseid napib
Jõgevamaal tekib tõmbekeskustepõhise haldusreformikava puhul kõigepealt küsimus, millised on erinevate omavalitsuste tegelikud tõmbekeskused, milliseid muutusi (kulusid) toob kaasa näiteks ühistranspordi ümberkorraldamine jne. Eelnevatel omavalitsuste liitumiskavade aruteludel on selgunud, et näiteks Tabivere, Pala ja Saare valla tõmbekeskuseks on hoopis Tartu linn.
Ka ei veena mastaabiefektist tulenevat kokkuhoidu ja võimekuse kasvu lubavad sloganid. Kui asume ümberkorralduse sisulisi detaile arutama, siis selgub, et asi pole nii, nagu arvatakse. Neist uuringutest ja analüüsidest, mida regionaalministri sõnul on koostatud virnade viisi, sisaldavad teaduslikku analüüsi vaid üksikud. Tõmbekeskuste haldusreformi kava on üldsõnaline kirjatükk, mis ei vasta terve riigi tulevikuarenguid väga tugevalt mõjutava strateegilise kava nõuetele. Seepärast ei tekita kavandatud reform ka mingisugustki kindlustunnet valitud suuna õigsuses. Pigem kumab läbi lähenemine, et parem on midagi ära teha – ükskõik, mida!
Lahendada tuleks omavalitsuste tulubaasi küsimus
Reformi eestkõnelejate retoorikast kumab läbi suhtumine, et ega te seal maal midagi suurt ei jaga. Tean, et kohalikes omavalitsustes töötavad haritud ja oma tööd tundvad inimesed, kelle kogemuse ja kompetentsi kaasamine avaliku halduse paremaks muutmisele on mõistlik.
Juba esimeses artiklis, mille omavalitsuste reformi projektijuht avaldas, vastandas ta ennast ja reformikava omavalitsustes töötavatele inimestele. Haldusreformiga on Eestis tegeletud juba enam kui 15 aastat. Kõikehõlmava avaliku halduse reformi elluviimine on alati takerdunud poliitilise konsensuse mitteleidmise taha. Aga võib-olla on olemasolev halduskorralduslik jaotus mõistlik ja probleem on hoopis mujal? Ehk tuleks omavalitsusüksuste sunniviisilise liitmise asemel lahendada hoopis omavalitsuste tulubaasi küsimus?
Keskvalitsuse poolt tehtud tulubaasi kärped vähendasid 2008. aastal kohalike omavalitsuste tulubaasi keskmiselt 20-25 protsenti. Majandussurutise eelne tase pole senini taastunud. Loomulikult kaasneb alarahastusega probleeme avalike teenuste osutamisel: täitmata on lastekaitsespetsialisti töökoht, teed ja tänavad lagunevad ning arendustegevus takerdub.
Kohalik omavalitsus on põhiseaduslik institutsioon, mis vajab talle pandud ülesannete täitmiseks rahalist katet. Miks on nii, et enamik omavalitsuste kuludest kaetakse riikliku dotatsiooniga? Võib-olla on küsimus hoopis selles, et tuleks mõelda, kuidas tagada kohalike omavalitsuste maksutulud maksusüsteemi ümberkorraldamise kaudu. Majanduselu maal saab jalad alla siis, kui korrastatakse maksusüsteemi ja rakendatakse reaalselt maapiirkondade arengule kaasa aitavaid regionaalpoliitilisi meetmeid. Läbimõeldud investeeringutoetuste kõrval on üheks suuremaks takistuseks saanud maaküsimused. Ettevõtluse võimalikkus maal tagab ka kohalikele omavalitsustele vajaliku tulubaasi ja mõistliku toimimise.
Arengu asemel optimeerimine
Arvamus, et ettevõtlus tuleb maale siis, kui Saare vallamajast kolitakse Mustveesse või Jõgevale, on illusioon. Kohalikud inimesed on need, kes asja veavad. Mida rohkem me kusagile inimesi kokku koondame, seda vähem initsiatiivi jääb koha peale. See on läbikäidud etapp. Me oleme korra juba näinud, mis juhtub, kui kohalik infrastruktuur on koondunud n-ö kolmanda järgu keskustesse ehk praeguste valdade suurematesse keskustesse.
Nüüd tuleb järgmine etapp, kus tahetakse uuesti koondada. See ei ole areng, vaid optimeerimine ehk kulude kokkuhoid. Tõde on selles, et valitsemiskulude kokkuhoidu me kavandatava reformiga ei saavuta, küll aga on arvestuslik kokkuhoid tänaseks saavutatud sellega, et ametnikud vormistati tugiteenuseid osutavateks töötajateks.
1999. aastal Peipsi piirkonna viie omavalitsuse liitumiskava arvestusi tehes selgus, et uude suuremasse omavalitsusse on tarvis tööle võtta lisaks liidetavates omavalitsustes töötavatele inimestele veel neli töötajat, mis tähendas, et valitsemiskulud hoopis kasvasid.
Kokkuvõttes on regionaalministri poolt algatatud tõmbekeskustepõhise haldusreformi kava läbi mõtlemata, jättes õhku hulgaliselt küsimusi ning ei tekita mingil määral kindlustunnet, et kavandatud reform viib Eesti riigi uuele arengule.
i
JÜRI MOROZOV, Saare vallavanem
