3. märtsini kestnud keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku väljapaneku ajal ja järel laekus mitmesuguseid ettepanekuid ühtekokku viieteistkümnelt inimeselt. Keskkonnamõju hindaja, OÜ Alkranel litsenseeritud keskkonnamõju hindamise eksperdi Alar Noorvee sõnul puudutasid ettepanekud põhiliselt kolme valdkonda: kavandatava farmi mõju pinna- ja põhjaveele, õhule ning ümberkaudsele väärtuslikule maastikule: asub ju Uus-Kubja katastriüksus Kassinurme linnamäe läheduses. Samade teemade kohta esitati küsimusi ka avalikul arutelul.
Näiteks tundis erakonna Eestimaa Rohelised esindaja Ivo-Hannes Lehtsalu huvi selle vastu, kui palju tekib kavandatavas laudakompleksis läga, kas Perevaral on piisavalt põllupinda, kuhu see laiali vedada ning mis saab siis, kui lägamahuti purunema peaks ning tohutu lägakogus kõrgendikult, kuhu farm planeeritud, alla voolama hakkab. Muret tunti ka sellepärast, et sagedase lägaveo tõttu saavad teed kannatada ja ümberkaudsed elanikud lägahaisu sisse hingata.
ASi Perevara nõukogu esimees Urmas Ingver rahustas kuulajaid väitega, et oma ja renditavat maad on firma käsutuses mitu korda rohkem kui läga vastuvõtmiseks vaja oleks. Lägamahutid on aga planeeritud piisava varuga, mis tähendab ühest küljest seda, et läga on vaja vedada vaid kahel kevadisel ja kahel sügisesel nädalal, teisest küljest seda, et kui ühe hoidlaga peaks midagi juhtuma, siis on võimalik läga teise ümber pumbata.
Alar Noorvee lisas, et just avariide tõenäosuse vähendamiseks on valitud betoonelementidest rõngasmahutid, mitte laguuni tüüpi mahutid. Ning lägaveoks on tänapäeval kasutada täiuslikumad masinad kui aastakümneid tagasi: nüüd viiakse läga otse pinnasesse, mitte ei lasta lihtsalt lohvist mööda põldu laiali. See vähendab tunduvalt haisu levikut. Avariisid ei saa Noorvee sõnul mõistagi välistada, tavaolukorras ei pidanud ta aga farmikompleksist tulenevat ohtu põhjaveele kuigi suureks, muuhulgas sellepärast, et põhjavesi on sel kohal moreenikihiga suhteliselt hästi kaitstud.
Tõsised argumendid
Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits juhtis siiski tähelepanu sellele, et vaid kilomeetri kauguselt voolab mööda Laeva jõgi, mis saab alguse selle kandi allikatest, ning maaparandusbüroo osalusel on käivitumas Euroopa Liidu Interreg IV A programmist rahastatav Eesti, Rootsi, Soome ja Läti ühine veemajandusprojekt, mille pilootalaks on just Laeva jõe valgala. See aga tähendab, et Laeva jõel toimub kolme aasta jooksul põhjalik veeseire ning iga reostusjuhtum läheb reostajale väga kalliks maksma.
Tunti ka muret, kas enam kui tuhande looma jootmiseks kavandatud kohas vett üldse jätkub või saavad ühtäkki tühjaks nii lauda puurkaev kui ka ümberkaudsed kaevud. Samuti muretseti sellepärast, et sööda-, piima- ja lägavedu mööda kruusateed palju tolmu üles keerutab.
Tõsiseid argumente laudakompleksi Uus-Kubja katastriüksusele ehitamise vastu tõid Jõgeva maavalitsuse planeeringute nõunik Triin Pärsim ja füüsilisest isikust metsanõustaja Kalev Kittus. Triin Pärsimi sõnul läheb põllumaale lauda ehitamine vastuollu kehtiva maakonna teemaplaneeringu ja üldplaneeringuga. Maa sihtotstarvet saab muuta ainult detailplaneeringuga. Kalev Kittuse sõnul lubab seadus ehitada aga ainult väheväärtuslikule maale, 50 ja enama punktiga hinnatud põllumaad ehituse alla raisata ei tohi. Luua Metsanduskooli õpetajal Vello Keppartil oli kaasas kaart, millel kõnealune maatükk just väärtuslike põllumaade hulka liigitatud. Muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektor Sille Raidvere teavitas omalt poolt aga sellest, et kui KMH programmis on nimetatud Uus-Kubja katastriüksuse lähima kaitsealana Kassinurme linnamäge, siis tegelikult on veelgi lähemal, kohe teisel pool raud- ja maanteed kaitsealune muistne asulakoht, mis võib kaasa tuua arheoloogiliste uuringute vajaduse. Alar Noorvee sõnul võetakse needki asjaolud keskkonnamõju hindamisel arvesse.
Hinnang subjektiivne
Kõige keerulisemaks tunnistas keskkonnamõju hindaja väärtusliku maastiku säilimise küsimuse, sest objektiivseid kriteeriume, mille alusel otsustada, kas maastiku ilme on või pole kannatada saanud, ei ole olemas ning seetõttu jääb hinnang nii või naa subjektiivseks.
?Üks võimalus on, et teeme eri vaatepunktidest maastikuvaateid kujutavad fotod ning paigutame neile arvutis farmikompleksi tähistava kasti, mis võimaldab hinnata, kui suure osa vaatest rajatis kinni kataks,? ütles Alar Noorvee.
ASi Perevara juhataja Alo Teder ja nõukogu esimees Urmas Ingver kinnitasid aga omalt poolt, et on valmis otsima farmile ka teisi võimalikke asukohti. Ingver tunnistas samas, et neid on päris keeruline leida. Ehitada saab ju ainult firma omandis olevale, mitte renditud maale, Perevarale kuuluvate maatükkide hulgas pole farmi rajamiseks sobivaid aga palju.
?Rõhutan omalt poolt, et me ei kavanda midagi kuritegelikku, vaid tahame tootmist arendada ning vanad amortiseerunud ja keskkonda reostavad laudad likvideerida,? ütles Urmas Ingver. Alo Teder lisas, et tööhõive ja laekuvate maksude kaudu avaldab firma edu positiivset mõju kogu piirkonna elule.
Pärimisi ja kostmisi jätkus kaheks tunniks. Arutelu lõppedes tänas Alo Teder kõiki kohaletulnuid ja mõtteid avaldanuid ning kinnitas, et Perevara ei taha nii suurt investeeringut teha avalikkusega vastuollu minnes, vaid on valmis kompromissideks. Avalikke arutelusid tuleb aga veel.
Lõplik sõnaõigus selle üle, kas farmi saab konkreetsesse kohta ehitada või mitte, on omavalitsusel. Avalikul arutelul viibinud Jõgeva vallavolikogu esimees Arvo Sakjas tunnistas, et teema on tema jaoks esialgu veel võõras ning arutelule tuligi ta selleks, et aimu saada avalikkuse meelsusest.
?Kiiduväärt on see, et inimesed nii aktiivsed olid,? ütles Arvo Sakjas. ?Samas ei tohiks otsustamisel määravaks saada emotsioonid. Näiteks sõnnikuhais on loomakasvatusega alati kaasas käinud ja seda asjaolu ei saa kuidagi muuta.?
Sakjase sõnul peab Perevara uue lauda igal juhul saama, iseasi, kuhu see peaks tulema.
?Kui firma edasi areneda ei saa ja tegevuse lõpetab, on vallas paugupealt 130 töötut ja see pole meile mingi kingitus.?
RIINA MÄGI
