Jõgeva linna hariduse arengukavas on toodud eesmärgid hariduses aastani 2016, muu hulgas ka eesmärgid pakkuda kaasaegset ja kvaliteetset põhiharidust, moodustada olemasolevate hoonete baasil kompaktne haridustaristu, mis vastaks nüüdisaja ja riikliku õppekava nõuetele, kaotamata seejuures olemasolevat kvaliteeti.
Kui käimasolev haridusuuendus Jõgeval algatati, siis rõhutas linnavõim, et oluline on hariduse sisu ja kvaliteet, ärme pöörame tähelepanu “karpidele”. Ometi jõuti viimaks kokkuleppele variandis, mis selgelt eelistab “karpi”: üldhariduse seisukohalt täiesti tarbetu Aia 34 hoone riigile parseldamise hinnaks oli gümnaasiumiklasside kaotamine riigigümnaasiumile ja Jõgeva põhikooli loomine, kuigi põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei keela põhikooli ja gümnaasiumi koos tegutsemast. Ükskõik, kuidas Jõgeva koolide “karpe” analüüsida, ikka jõuan tõdemuseni, et Jõgeva tingimustes olnuks sobivaim variant, kus kahes suures majas Rohu 10 ja Piiri 1 on 1.-6. ja 7.-12. klass. Neis hooneis oleks ruumi ainekabinettidele ja suures koolis koormust õpetajatele. Aga nüüd on otsused sellised, nagu on, ja tuleb püüda saada sellest olukorrast Jõgeva hariduselu kvaliteedile parim.
Kooli peamajaks plaanitakse Rohu 10 hoonet
Õppetöö kvaliteet aga reformi tulemusena Jõgeval kahjuks paratamatult langeb ja seda nii gümnaasiumis kui ka põhikoolis. Kvaliteetse õppetöö esmane tingimus on, et igal täiskohaga töötaval õpetajal on oma ainekabinet, kus ta saab tööd teha ka vabade tundide ajal ja pärast tunde, kus ta hoiab oma käe järgi õppevahendeid, mida saab kasutada suvalisel hetkel suvalises tunnis. Muidu ei ole võimalik rääkida nüüdisaegsest õppekeskkonnast ja vastavalt ka metoodikast. Vabad tunnid ei ole tööd tõsiselt võtvale õpetajale kohvitamiseks, vaid töö tegemiseks. Ka pärast tunde ei ole vaja mitte ainult järgmisi tunde ette valmistada ja töid parandada (õpetaja ei pea tööd koju kaasa võtma!), vaid tuleb tegelda ka nii mahajääjate kui tublimatega, kohtuda privaatselt lapsevanematega jne.
Uues gümnaasiumihoones on nii vähe klassiruume, et näiteks loodusaineteski tulevad paarikaupa liitkabinetid, rääkimata väiksema koormusega õppeainetest. Kui gümnaasiumis võib õppetööd peamiselt loengutena ette kujutada, siis põhikoolis on nõuded füüsilisele õppekeskkonnale isegi rangemad. Ja nii jõuamegi taas “karpideni”.
Neljapäeval linnavolikogus vastuvõtmisele tuleva Jõgeva põhikooli põhimääruse seletuskirjast selgub, et kooli peamajaks planeeritakse Rohu 10 hoonet. Hoonesse Piiri 1 tuleb kuni üheksa klassikomplekti. Ilmselt siis 1.-3. klass, sest üheksa ruumiga pole võimalik korraldada vanemates astmetes vajalikku ainekabinettide süsteemi. Seega topitakse väiksem, Rohu 10 maja 4.-9. klassi õpilasi nii täis, et kõik ruumid on kogu aeg hõivatud. Järelikult pole suurel osal õpetajatest lootustki saada oma käsutusse nüüdisaegne ainekabinet. Samas jääksid töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassid Piiri 1 hoonesse ja õpilased peavad hakkama kahe maja vahet käima. Kas see on õpilasesõbralik?
Jõgeva ühisgümnaasiumis on juba üle 10 aasta igal täiskohaga õpetajal oma ainekabinet olnud ja see on olnud meie suur eelis Jõgeva gümnaasiumiga võrreldes. Jõgeva gümnaasiumis pole seda võimalust olnud ja võib-olla ei osata seepärast sellest seal ka lugu pidada. Jõgeva ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate seisukohalt oleks tagasiminek, kui uues põhikoolis poleks täiskohaga töötavatel õpetajatel oma ainekabinette. Et klasside abiruume on Rohu 10 asuvas majas ainult kolm, (Piiri 1 majas aga 11), siis on kabinetita õpetajal vaba tunni ajal ainus võimalus olla suures õpetajate toas, kus pole võimalik keskenduda, et tööd teha.
Otsustamine tuleks jätta Jõgeva põhikooli juhtkonnale
Ligikaudsed arvutused ainekabinettide vajaduse osas näitavad järgmist.
Esiteks, kui me soovime Jõgeval õppekeskkonna kvaliteeti vähemalt säilitada, rääkimata parandamisest, siis jääb vabu ruume muudele asutustele (kunstikool, raamatukogu jne) küllalt vähe.
Teiseks, algklasside hulka peab arvama ka 4. klassi, sest see ei mahu koos vanemate klassidega ühte majja ja see poleks otstarbekas ka õpilaste arengu seisukohast.
Kolmandaks, Piiri 1 maja mahutab ära kõik 5.-9. klassi tunnid, ka tööõpetuse, samas jääb Rohu 10 neile kitsaks. Selline jagamine (1.-4. ja 5.-9. klass) on ka õpilaste arvu silmas pidades loogilisem ja võimaldab vähemalt mingil määralgi leevendada suure kooli ülerahvastatusega kaasnevaid hädasid.
Lugupeetud rahvasaadikud! Kas on õige, et langetate praegu otsuse Jõgeva põhikooli ruumide osas? Kas tunnete ennast piisavalt kompetentsetena koolielu reaalsete vajaduste vallas? Kas ei oleks õigem jätta kõrvale parteipoliitika, üksteisele “mütsi pähe tõmbamine”, ainult majanduslikule efektiivsusele rõhumine, igasugused suuremad ja väiksemad vaimud, isiklik side ühe või teise majaga, konfliktid, poolehoid ühe või teise isiku suhtes, ning jätta otsustamine Jõgeva põhikooli juhtkonnale? Loodetavasti suudab põhikooli direktori konkursi auväärt komisjon tõusta kõrgemale päevapoliitikast ja emotsioonidest ning leida koolijuhi, kelle jaoks on väärtuseks eelkõige võimaluste loomine kvaliteetse põhihariduse andmise jätkumiseks Jõgeval ning kes suudab Rohu 10 ja Piiri 1 majade plusse-miinuseid ka õppetöö füüsilise keskkonna seisukohalt vaagida.
Eeltoodust tulenevalt teen ettepaneku Jõgeva põhikooli põhimääruse teine lugemine katkestada ja lükata see edasi, kuni on valitud põhikooli direktor ja õppealajuhataja ning paigas vähemalt esialgne visioon kooli õppekavast. Siis on võimalik täpsemalt otsustada ruumivajaduse üle ja teha otsused lähtuvalt sellest, kuidas kvaliteetseks õppetööks vajalik ruumikeskkond Jõgeval vähemalt säilitada.
i
NEEME KATT, Jõgeva ühisgümnaasiumi keemia- ja informaatikaõpetaja, hoolekogu liige, lapsevanem
