Öeldakse, et töötaja on alati olnud ja jääb töösuhte nõrgemaks pooleks. Mõistagi on olemas institutsioonid, nagu töövaidluskomisjon ja kohus, kus töötajal on võimalik tööandja omavoli puhul õigust nõuda. Et aga vaidlus võimalikult lihtsalt ja kiirelt töötajale soovitud tulemusega lõpeks, tuleb juba töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla tark ja tähelepanelik.
Töövaidluskomisjon saab lahendada ainult sellist avaldust, mis on komisjonile korrektselt esitatud. Käsitleda saab ainult neid nõudeid, mis on esitatud avaldusse kirja pandud. Tihti on töövaidluskomisjonile esitatud avaldused niivõrd segased, et nendest ei ole võimalik välja lugeda töötaja kõiki nõudeid. Esitatakse ka avaldusi, kus on jäetud esitamata mõni seaduse mõistes õigustatud nõue.
Põhjendatud ja tõendatud nõuded
Töövaidluskomisjon eeldab, et rahaliste nõuete, nagu töötasu, viivise, hüvituse jms puhul on ära märgitud nõudesumma ja selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik.
Kui näiteks töötaja kirjutab avalduses “Palun välja mõista saamata töötasu ja puhkuse kompensatsioon,” siis on töövaidluskomisjoni jaoks puudu info selle kohta, millise aja eest on töötasu maksmata ja kui palju oli puhkust kasutamata. Kui töötaja kirjutab avaldusse “Palun välja mõista saamata palk 15 000 krooni,” ei saa töövaidluskomisjon ka seda nõuet rahuldada – töötaja peab tõendama, milline töötasu oli kokku lepitud, millal oli palgapäev ja kuidas on tuletatud summa 15 000 krooni.
Lisaks korrektse avalduse esitamisele peab töötaja olema võimeline ka oma nõudeid töövaidluskomisjonile tõendama. Selleks võib kutsuda istungile tunnistajaid, lisada avaldusele töölepingu, ametijuhendi, pangakonto väljavõte vms – olenevalt sellest, mida töötaja nõuab. Töötaja nõuded võivad jääda rahuldamata ainuüksi tõendamatuse tõttu, kui ta ei suuda tööandjaga kokkulepitut tõendada ning tööandja töösuhet ei tunnista.
Selles valguses peaks iga töötaja veenduma, et tema tööleping oleks vormistatud kirjalikult ja et talle makstaks töötasu pangaülekandega. Kui töötamise tingimused pole eelnevalt kirjalikus töölepingus fikseeritud, on tööandjal seaduse kohaselt kohustus esitada töötajale lepingu andmed selgelt ja arusaadavalt kahe nädala jooksul arvates hetkest, kui töötaja töölepingu andmete esitamist nõuab.
Töölepingu lõpetamise avaldus
Väga tüüpilised on praegu juhtumid, kus töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni poole avaldusega lugeda tööleping lõppenuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis, sest tööandja ei anna tööd, ei maksa palka ja keeldub töötajatega suhtlemast.
Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe ning kui tööandja sellega võetud kohustusi oluliselt rikub, tuleb ülesütlemisteade esitada esmalt tööandjale ehk lepingu teisele poolele. Kui töötaja ise pole tööandjale lepingu lõpetamise avaldust selle rikkumise põhjendusel esitanud, ei saa töövaidluskomisjon lugeda töölepingut ka lõppenuks.
Juhul, kui tööandja hoolimata töötaja esitatud avaldusest töölepingut ei lõpeta ja hüvitist välja ei maksa, võib töötaja taotleda, et töövaidluskomisjon tunnistaks töölepingu lõppenuks tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu ja mõistaks tööandjalt välja hüvitise. Sealjuures on oluline, et kui tööandja ei tasu seda ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võib töövaidluskomisjon vastavalt asjaoludele hüvitise suurust ka muuta — nii suuremaks kui ka väiksemaks.
