Täna tähistab Johannes Voldemar Veski nimeline Maarja Põhikool oma 330. aastapäeva.
Oluliseks sündmuseks on koolis põhjalikke ettevalmistusi tehtud. Selle tulemiks on täna toimuv ajalookonverents, kus käsitletakse nii selle, tänasel päeval piirkonnas ainsana alles oleva õppeasutuse kui Maarja-Magdaleena kihelkonnas sajandite eest tegutsenud koolide aja- ja elulugu.
Siitkandi kuulsatest keeleteadlastest Johannes Voldemar Veskist ja Julius Mägistest räägib kooli emakeeleõpetaja Marje Koorits, kooli ajaloost annab ülevaate endine kauaaegne õpetaja Juhan Pihelo. Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsist räägib Tiia Pärtelpoeg ning kohaliku koguduse tegutsemisest 1940. aastatel on ettekanne Kaia Ivaskilt ja Aivo Prükilt.
Selsamal pidulikul sündmusel premeeritakse ka tänavusel Julius Mägiste mälestusele pühendatud omaloominguvõistlusel paremaid tulemusi saavutanud õpilasi nii Maarja kui Tabivere koolist.
Äsja nägi trükivalgust kogumik “Maarja-Magdaleena kihelkonna koolid läbi nelja sajandi”.
Trükise koostaja, Maarja põhikooli huvijuhi Merle Haossare sõnul püüti sellesse koondada võimalikult palju fakte, elulugusid ja muud ajaloolist materjali XX sajandi koolielust, kuid teha põgus tagasivaade ka peaaegu nelja sajandi taha, kui siinkandis koolihariduse andmisega algust tehti. Ja et ajalugu, kultuur ja kirjaoskus lahutamatult seotud on, leiab kogumikust ka üsna põhjaliku ülevaate Maarja-Magdaleena kihelkonna kujunemis- ja arenemisloost alates aastast 1443.
“Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi,” kirjutab Merle Haossar eessõnas.
Suure töö on trükise ilmumise heaks ära teinud õpetaja Endla Sepp, endine õpetaja Juhan Pihelo, üle 30 aasta kooli juhtinud Ülo Sepp, õpetaja ja direktorina töötanud Enn Pärtelpoeg ja paljud teised.
Trükise koostamisel on mitmes osas toetutud kooli endise õpetaja Ene Soodla 1972. aastal valminud diplomitööle “Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajalugu XVIII ja XIX sajandil”, millega samuti nüüd juubelikogumikus võimalik tutvuda on.
Koguti ka vilistlaste ja endiste õpetajate mälestusi ja elulugusid, kusjuures sõna on saanud needki kunagised koolijütsid, kes omal ajal neis koolimajades kirjatarkust omandasid, kus koolitöö ammu lõpetatud või mida tänaseks olemaski ei ole.
Keeruline ja huvitav lugu
iii
“Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna baasil. Põhjapoolne osa (Kudina-Saare ümbrus) kuulus Vaigasse, lõunapoolne aga territooriumile, mida Läti Henriku kroonika nimetab Jogentaganaks (Jõetaguse, mõeldud on Emajõge).
Nende piir läks üsna täpselt piki Kaiavere ja Kudina mõisavalduste rada, umbes ühe kilomeetri kaugusel kirikust põhja pool. Vanemate inimeste kõnepruugi järgi oli see piir tajutav veel XX sajandi keskel. Nii öeldi Kudinal: “Ma ei õska selle piale kedagi öölda, nii nad riakisivad”, Patastel aga: “Ma ei mõista selle pääle midägi ütelda, nii na kõnelsivad”. Esimesel juhul on tegemist klassikalise põhjaeesti idamurdega, teisel juhul siirdemurrakuga põhja-ja lõunaeesti (tartu) keele vahel.”
Nii kirjutab üsna põhjalikus ajalooülevaates Maarja koolis aastail 1959-2003 ajalugu ja emakeelt õpetanud
Juhan Pihelo, kes nimetab samuti mitmel puhul algallikana Ene Soodla diplomitööd.
Siinsed külad olevat olnud rahvarohked, küll aga laastanud seda piirkonda nii Vene-Liivi kui Rootsi-Poola sõda.
1680. aastast on andmed köstrikooli olemasolu kohta, millel oli olemas ka oma maja. Sellest aastast loeb oma vanust ka praegune Maarja põhikool.
Endise Maarja-Magdaleena kihelkonna piirides tegutses aga võrdlemisi palju suuremaid ja väiksemaid külakoole. Näiteks on riiklikus ajalooarhiivis fikseeritud, et aastal 1863 oli neid kihelkonnas 15.
Mitmed neist koolihoonetest on alles, mõne kunagist asupaika märgib mälestuskivi.
Kuulsate keeleteadlaste kodukant
Aastatel 1883-1887 õppis Maarja koolis keeleteadlane ja akadeemik Johannes Voldemar Veski (1873-1968), kelle sünnikoht jääb praeguse haldusjaotuse järgi Palamuse valda. Sinna, kunagise Kaasiku talu asemele on paigaldatud mälestuskivi, samuti on keeleteadlasele ja tänapäeva eesti kirjakeele loojale püstitatud mälestuskivi kooli vanema hoone juurde, kus praegu asub õpilaskodu.
1988. aastast kannab õppeasutus J. V. Veski nime. Keeleteadlase, filoloogiadoktori, läänemeresoome keelte professori ja Lundi Ülikooli soomeugri keelte dotsendi Julius Mägiste (1900-1978) sünnikodu on Kassema külas. Sinnagi on paigaldatud mälestuskivi ja igal kevadtalvel korraldab Maarja kool tema mälestuseks valla koolide õpilastele loometööde konkursi — tänavune oli juba kuues.
Aastatel 1945-2003 on praegune J. V. Veski nimeline Maarja Põhikool kandnud järgmisi nimesid
· Maarja-Magdaleena Mittetäielik Keskkool okt 1944 – aug 1952
· Viktor Kingissepa nim Maarja-Magdaleena Mittetäielik Keskkool sept 1952 – aug 1953
· Järve Mittetäielik Keskkool sept 1953 – aug 1956
· Järve Keskkool sept 1956 – aug 1979
· Maarja Keskkool sept 1979 – juuni 1988
· J. V. Veski nim. Maarja Keskkool juuli 1988 – aug 2003
· Alates 2003. aasta septembrist J. V. Veski nim. Maarja Põhikool
Maarja koolijuhid- direktorid alates aastast 1922
Voldemar Mässo 1922-1945
Hugo Reimets 1945-1945
August Hallisto 1946-1947
Meeta Ots (Mikk) 1947-1963
Ülo Sepp 1963-1994
Enn Pärtelpoeg 1994-1999
Tarmo Õunapuu 1999-2000
Liidia Lobareva alates aastast 2000
Maarja-Magdaleena kihelkonna koolid XIX sajandil
Kõrenduse
Kaitsemõisa
Pataste
Kaiavere
Kassema
Vaidavere
Igavere
Nõmme
Särje
Vassevere
Ruskavere
Odivere
Vara
Kuusmaküla-Matjama
Käesoleval 2009./2010. õppeaastal on J. V. Veski nimelises Maarja Põhikoolis 70 õpilast ja 14 õpetajat. Klassikomplekte on 6. I ja II, VI ja
KAIE NÕLVAK
