Möödunud neljapäeval avati Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis Meeri Remmelga akvarellinäitus “Valguse varjudes värvilaik”. Kui kunstihuviline seda vaatama läheb, kohtub ta ilmselt ka autoriga, sest just raamatukogu lugemissaal on koht, kus Meeri Remmelg oma igapäevatööd teeb.
Meeri nimi pole Jõgeva kunstipublikule kaugeltki võõras, ent kui senini oli ta üles astunud vaid mitmel grupinäitusel, siis möödunud neljapäeval avatu on tema esimene isikunäitus. Kahtkümmend üht näitusetööd, mille hulgas ülekaalus maastiku- ja lillemaalid, iseloomustavad hea maitse ja kompositsioonitaju, tundlik pintslikäsitsus ning korralik tehniline pagas. Selle on ta omandanud Jõgeva akvarelligalerii Kala omaniku Gennadi Lapini juhendamisel. Nii et tegemist on järjekordse Gennadi Lapini poolt “akvarellitõppe nakatatud” kunstihuvilisega. Varem on tema õpilastest tugevate isikunäitusega publiku ette astunud näiteks Žanna Toht ja Irina Jugolainen. Esimene elab, nagu Meerigi, Jõgeval, teine Narvas.
Meeri Remmelg armastas juba lapsena joonistada ja arvas pikka aega, et läheb pärast Ulvi kaheksaklassilise kooli (see Ida-Virumaal tegutsenud kool on nüüdseks suletud) lõpetamist edasi õppima Tartu kunstikooli, ent otsustas lõpuks ikka Räpina tehnikumi kasuks.
“Arvasin, et ega minust “päris” kunstnikku ikka saa ja kunstiõpetajana ei kujutanud ma ennast ette,” meenutas Meeri Remmelg.
Räpina tehnikumi aianduse ja lilleseade eriala oli selles mõttes hea valik, et sealsesse õppekavva kuulusid muu hulgas värvusõpetus ja kompositsioon. Kunstikirg ei andnud Meerile siiski rahu. Lastega pikemalt kodus olles asus ta end täiendama Tartu kunstikooli juures tegutsevatel kaugõppekursustel. Sinna oli vaja oma tööd postiga saata ja pärast seda, kui tööd kahel korral kaduma läksid, jättis Meeri asja katki.
Algul kahtles
Aastatel 2006-2009 käis Meeri maalimas Jõgeva kunstikooli avatud stuudios. Seal viljeles ta õpetaja Elita Järvela juhendamisel põhiliselt pastellmaali. Avatud stuudios käimisest tuli tal lõpuks samuti loobuda, sest õpingud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias ei jätnud selleks enam aega. Aasta-paar tagasi kutsus aga Gennadi Lapin Meerit enda juurde maalima. Tema akvarelligalerii juurde on aja jooksul tekkinud justkui väike akvarellikool.
“Alguses kahtlesin, kas saan akvarellitehnikaga, mida Gennadi õpetab, hakkama. Aga siis ütlesin endale: kui hakkama ei saa, võin ju alati ära tulla,” ütles Meeri Remmelg.
Akvarell hakkas ajapikku siiski Meeri tahtele alluma. Tõsi, mitte alati.
“Akvarellidega maalides ei saa sa protsessi kontrollida sellisel määral, nagu tahaksid, sest värv ja paber käituvad ettearvamatult. Märjal paberil võib tekkida näiteks lohk ja värv sellesse koguneda. Ning kõik su ilusad kavatsused lendavad vastu taevast. Samas võib akvarellidega maalides tekkida ka mõni ilus efekt, mida sa oodatagi ei oska. Siis mõtled: ohhoo, millega mina hakkama sain!” ütles Meeri.
Praegu ta Gennadi juures pidevalt ei käi, vaid maalib kodus iseseisvalt ja käib ainult vajaduse korral õpetajalt nõu küsimas.
“Kui senini olen maalinud põhiliselt maastikke ja lilli, siis tulevikus tahaksin jõuda ka inimese maalimiseni ning katsetada rohkem akvarelli ühe alaliigi, papier-pellie vallas. Ja üldse tuleb mul enda kallal veel kõvasti tööd teha,” kinnitas Meeri.
Karm kogemus
See, et tal tööl käies kuu aega oma näitusega tõtt vaadata tuleb, on ühest küljest karm ja teisest küljest hea kogemus. Karm selles mõttes, et vead, mis töödelt vastu vaatavad, viivad hingerahu. Hea selles mõttes, et näitust kuu aega vaadates saab autor seda analüüsida ning tuleviku jaoks kasulikke järeldusi teha.
“Loodan, et inimesed julgevad näitust külastades ka oma arvamust avaldada. Olen kogenud, et teised näevad mu töödes selliseid asju, mille peale ma ise pole tulnudki,” sõnas Meeri.
Ta hakkab tasapisi oma stiili ja käekirjani jõudma ning üldse end akvarellis üsna koduselt tundma.
“Kes käib jooksmas, kes joogatrennis, kes laulmas, aga minul on vajadus end kunsti kaudu väljendada ja välja elada. Maalimine rahustab hästi ja pakub vaheldust minu argisele ja arvudega seotud tööle,” ütles Meeri. Ta peab nimelt korraga kaht ametit: raamatukogutöö kõrvalt tegutseb ta majandusjuhatajana nii “Karikakra” kui ka “Rohutirtsu” lasteaias.
“Meeri on lühikese aja jooksul palju omandanud,” kiitis tema akvarelliõpetaja Gennadi Lapin. “Ta on ka usinasti akvarellialast kirjandust uurinud. Mul on seda pakkuda nii vene kui ka inglise keeles. Edasi tuleb ainult tööd teha ja võimalikult palju näitustel esineda, siis ei jää edusammud tulemata. Kui esimese isikunäituse tegemisel olin Meerile toeks, siis järgmistega saab ta kindlasti juba ise hakkama.”
Meeri eelmine õpetaja Elita Järvela iseloomustas Meerit kui väga põhjalikku ja süvenemisvõimelist õpilast, kellega õpetajal on väga meeldiv koostööd teha.
“Ta on enesekriitiline, ent sa võid ette kindel olla, et tema töö tulemus on perfektne,” ütles Elita Järvela. “Kui kunst oleks Meerile tema põhitegevusala, oleks ta ilmselt hüperrealismi või romantismi mingi suuna esindaja. Akvarellitehnikasse süvenemine oli tema puhul pastellmaali viljelemisele loogiliseks jätkuks.”
Meeri Remmelga näitust, mis valmis Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi toetusel, saab linnaraamatukogus vaadata oktoobri lõpuni.
RIINA MÄGI