Varasügisel küpses majandusministeeriumis plaan tõsta riigilõive autoregistri toimingute eest, mis võtaksid uuel aastal maksumaksja taskust täiendavalt üle 651000 euro. Novembri keskel riigikogus esimese lugemise läbinud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muudatused kergitavad viie protsendi võrra riigilõivumäärasid neile, kes teevad toiminguid maanteeameti liiklusregistri büroodes, vana nimega ARKi büroodes.
“Kliendisõbralikum lähenemine” tuleb teiste arvelt
Majandusminister Juhan Parts põhjendas seda ootamatut ettepanekut vajadusega võtta 2014. aasta alguses kasutusele e-teenuste keskkond, kus kliendid saaksid sooritada erinevaid autodega seotud toiminguid, ilma et nad peaksid liiklusregistri büroosid külastama. E-teenuste kasutamise korral tuleks maksta riigile tänasest 20 protsendi võrra vähem lõive.
Sotsiaaldemokraadid toetavad igati suunda minna sõidukite registreerimisel üha enam üle e-teenustele. Samas ei tohiks ei e-teenused ega ka “kliendisõbralikum lähenemine” tulla nende arvelt, kes ei kasuta elektroonilisi lahendusi. Täna kasutatakse autoregistri toimingute puhul internetiteenuseid ülimalt piiratud mahus. Samas loodab ministeerium juba tuleval aastal katta viiendiku kõigist registreerimistest kaugteenuse teel. Mul on alust sügavalt kahelda, kas maanteeamet on ikka muutusteks valmis. Samuti on siin õhus huvide konflikt.
Seega ei saa me järjekordse põhjendamatu hinnatõusuga kuidagi leppida. Ka värske riigikontrolli ülevaade toob ära, et vaatamata riigi arvepidamise korrasolekule, on läinud paljude inimeste igapäevase eluga toimetulek raskemaks. Valitsuse algatus karistab inimesi, kes peavad erinevatel põhjustel kasutama liiklusregistri büroode teenuseid. Minu kolleegid avaldasid riigikogu suures saalis kartust, et antud hinnatõusu maksavad eeskätt kinni eakamad kliendid ja ka maal elavad inimesed, kelle jaoks ole internetiteenuste kasutamine tavapärane asi ja kellel ei pruugi kodus arvutit olla.
Soov suurendada riigieelarve laekumisi
Minister Parts teatas selle peale enesekindlalt, et seaduseparanduse vastased ei toeta e-ühiskonna edasist arengut. Ka olevat riik väga palju panustanud sellesse, et kõik Eesti elanikud saaksid küberuumis hakkama. “Kui me vaatame valitsuses ja ka riigikogus arutusel olnud infoühiskonna arengukava, siis üheks olulisemaks teemaks on ikkagi kogu elanikkonna kaasatus infoühiskonda. Lõppude lõpuks on mingi osa kinni ka inimeste enda vabas valikus. Mõnele inimesele lihtsalt see asi ei meeldi, talle meeldivad vanal moel asjad ja vanad kombed,” leidis Parts.
Viieprotsendilise hinnatõusu taustal on selline hoiak igal juhul küüniline. Autoomanike kõrgem “maksustamine” on kantud hoopis soovist suurendada tuleval aastal riigieelarve laekumisi.
Eelarvega tihedalt seotud eelnõu läheb selgelt vastuollu ka põhimõttega, et riigilõiv peab olema kulupõhine ehk lähtuma toimingu tegemise kuludest. Majandusministeeriumi andmetel on sõiduki, sealhulgas haagise kulupõhise registreerimise hind 14,88 eurot. Täna küsib riik näiteks haagise eest 121-eurost riigilõivu, mida valitsus tahab nüüd kergitada 127 euroni. Ehk siis haagise registreerimistasu moodustab tervelt neljandiku tema maksumusest. Nii kõrge hind ei ole mitte kuidagi põhjendatud. Näiteks Norras tuleb haagise registreerimise ees tasuda kõigest 5,5 eurot ja Rootsis 6,3 eurot. Soomes läheb haagise koos numbrimärgiga registreerimine omanikule maksma kõige rohkem 29 eurot.
Absurdne riigilõiv haagistele
Sotsiaaldemokraadid esitasid eelnõule muudatusettepanekud, mis jätavad kavandatava hinnatõusu ära, kuid langetavad jätkuvalt e-keskkonnas tehtavate toimingute riigilõive. Absurdselt kõrge haagise riigilõivu tahame me alandada 25 euroni. See aitaks kaasa liiklusohutuse paranemisele, kuna Eestis kasutatakse palju vanu, käepäraste vahenditega remonditud haagiseid, mis on kõrge riskiastmega. Madalam riigilõiv soodustab ka väikesemahulist kaubavedu haagistega, mis on märksa keskkonnasõbralikumad.
Olgu lõpetuseks veelkord öeldud – me suhtume väga positiivselt e-teenustesse, kuid nende laienemist ei pea arvuti mittekasutajad kinni maksma.
JAAN ÕÜNAPUU,
riigikogu majanduskomisjoni liige, SDE
