Autovaruosade ja tarvikute müügiga tegelev Aure OÜ on Jõgeval tegutsenud juba kakskümmend aastat. Algselt peamiselt Žigulidele varuosi pakkuv ettevõte on tänaseks liitunud Automaailma ketiga ning ettevõtte juht Jaan Jürine soovib kunagi poega liita ka autoremonditöökoja.
Aure avati Jõgeval 1992. aasta 6. juulil. Vaid kaks nädalat varem oli Eestis taas kehtima hakanud kroon. Ajad olid keerulised, kõikjal valitses defitsiit. Sama seis oli ka autokaubanduses, nõudlus ületas pakkumist ning rasketest aegadest hoolimata oli rahval tarvis liigelda. Kergendavaks asjaoluks oli see, et autodest kasutati siinmail toona peamiselt Venemaalt toodud tehnikat, mille tarvis telliti Tallinna Aure abiga varuosi Venemaalt.
Keerulisemaks läks elu autokaupade müüjatel siis, kui Eestisse hakkas tekkima rohkem Lääne päritolu sõidukeid, kuid varuosade hankimine nende tuleku tõttu lihtsamaks ei muutunud. Aure omanik Jaan Jürine meenutas, kuidas tal tuli üles otsida varuosade maaletoojad ning muretseda katalooge, mille põhjal varuosi tellida.
Kui praegu on kataloogisüsteem igas kaubandusettevõttes tavaline ning neid hallatakse arvuti abiga, siis ligi kakskümmend aastat tagasi olid autokaupade poodides kuhjade kaupa katalooge, kust näpuga järge ajades tuli sobiv varuosa üles leida ning kohale tellimise asemel tuli poodnikel ise kaubale järele minna. Kaks aastat pärast ettevõtte loomist tuli Jaan Jürisel oma ettevõttega iseseisvuda ning seni Tallinna alluvuses olnud pood sai nimeks Jõgeva Aure AS, millest aastaid hiljem sai sarnaselt paljudele teiste ettevõtetega osaühing.
Raske seis sundis koostööpartnerit otsima
Muutumatuna tegutses Jõgeva Aure OÜ seitseteist aastat Jõgeval Puiestee 23 asuva korrusmaja keldriruumides, kuid kolm aastat tagasi tuli hakata laienema. Jaan Jürine mõistis, et pelgalt oma jõu ja vahenditega pole võimalik seda äri jätkusuutlikult ja edukalt ajada.
Hea koostööpartner Salome, kelle kaubanduskett Automaailm on pea igale autoomanikule tuttav, tegi Jürisele ettepaneku jõud ühendada. Aure omanikule idee meeldis, sest Automaailmaga koos töötades sai ta säilitada ettevõtte iseseisvuse ning kauba otsimiseks ja tarvikute leidmiseks ei pidanud ise enam nii palju vaeva nägema.
“Nägin, et üksi pole võimalik enam edasi tegutseda. Selliseid väikesi varuosamüüjaid selleks ajaks Eestis enam praktiliselt polnudki, kõik suuremad ettevõtted olid need kas ära ostnud või tuli poodidel olude sunnil uksed sulgeda,” meenutas Jürine, kes lisas, et Automaailmaga partneriks saamine oli tema ettevõtte jaoks ainus, möödapääsmatu, kuid ka parim lahendus.
“Eks nendega liitumisel olid ka omad reeglid ja tingimused. Esimeseks neist oli loomulikult see, et keldripoest tuli välja kolida. Õnneks saime pärast ARK-i kolimist nende vanad ruumid endale kasutamiseks,” lisas Aure omanik.
Eestlane hoolitseb oma sõiduki eest
Mis puutub varuosade ja tarvikute valikusse, siis enne Automaailmaga liitumist olid kohapeal olemas vaid mõned filtrid ja kuluosad, kuid nüüdsest on pood tarvikuid täis ning mõningad neist on sellised, mida enesest ja sõidukist lugu pidav autojuht elades oma masinale külge ei riputaks.
Ka Jaan Jürine nentis, et mõningad nende poe pakutavad tuled ja viled pole just autoasjanduses esmatarbekaup, kuid ei saa ka neid tegelasi hukka mõista, kes ilmtingimata igasugu lisavidinaid enda autole külge kruvida soovivad.
Eestlased hoolitsevad Jaan Jürise arvates oma autode eest üsna hästi. Enamasti tullakse varuosi tellima juba siis, kui midagi esmast katki läheb. Siiski lisas Jürine, et mõned aastad tagasi, mil majanduslik seis oli riigis kehvem, hoolitseti ka autode eest vähem.
Kõige kiiremad ajad on Jõgeva Aure autotarvikute poes külmade ja talviste ilmade tulekul. “Selleks ajaks tuleb rohkem varuda aknakaabitsaid, lumeharju ka silikoonõlisid ja lukusulasid,” rääkis Jürine, kelle poes oli esimene kiire nädalavahetus oktoobri lõpul, mil ootamatu lumi ja külmakraadid autojuhtide seas paanikat külvasid.
Enamasti autoomanikud teavad, mida neil täpselt tarvis on. Harvad on olukorrad, kus autojuht tuleb poodi ja püüab müüjatele selgeks teha, kust ja mis moodi tal auto juures koliseb. “Sellistel juhtudel olen saatnud kliendi autotöökotta või tehnoülevaatuse punkti ülevaatuseelsele kontrollile, kust antakse kaasa vastav nimekiri vigastest detailidest,” meenutas ta.
Kord oli Jürisel tööl olles ka juhus, kui klient soovis oma sõidukile mootoriõli juurde osta ning ei teadnud, kui palju juurde on tarvis valada. Kliendi auto õlivarrast kontrollinud Jürine avastas varda täiesti tolmkuiva olevat. Siiski tuleb selliseid olukordi Jürise tööpraktikas pigem harva ette.
Konkurentsist rääkides sõnas Jürine, et neil on kliente piisavalt, kuid mõnikord rikub nende jaoks turgu Tartu linna lähedus, kus valik on nii sortimendi kui hinna poolest parem.
“Inimesed, kellel on Tartusse asja, ostavad selle vajaliku varuosa siis juba sealt ning ei hakka Jõgeval selle peale eraldi aega raiskama,” nentis mees.
Soovitud töökoda oma rahadega raske ehitada
Selleks, et varuosapood oleks täiuslik, peaks Jürise arvates sellega koos töötama ka autoremonditöökoda. “See mõte on mul peas liikunud juba üsna ammu, olen sellest rääkinud ka Automaailma juhtidele,” sõnas ta. Siiski pole praegu selle idee elluviimine võimalik, sest teadupärast on sellise investeeringu jaoks tarvis algkapitali, mida Jõgeva Aurel praegu napib. “Ma ei kujuta ette, millal võiksid ajad nii heaks minna, et saaksime oma kapitaliga töökoja juurde ehitada,” tunnistas Jürine, lisades, et tõenäolisem oleks töökoja ehitamine Automaailma rahalise toetusega, kuid see võib kaasa tuua näiteks asjaolu, et Automaailma haldaja AS Salome Auto ostabki Jõgeva Aure päriselt ära. Mitte et see variant Jürise arvates halb oleks, kuid ükski ettevõtte juht ei tunneks ju heameelt oma ettevõtte mahamüümise üle, eriti enam kui kahekümne eduka tegutsemisaasta järel.
Vajadusel on Jaan Jürine teinud koostööd lähedal asuvate autoremonditöökodadega, kuid nendega liitumisest pole tema ega ka töökodade juhid huvitatud. “Olen läbi rääkinud kohalike meestega, kes hobikorras autosid remondivad ja kelle juures paljud remondinõu küsimas käivad. Nendega saaks veel ehk kuidagi kaubale, kuid ka nemad soovivad pigem oma iseseisvust säilitada,” valgustas olukorda Aure omanik.
Mis puutub Jõgeva Aure omaniku enda sõidukitesse, siis praegu liikleb ta Ford Mondeoga. “See on küllalt uus masin ja vajab vaid korralikku hooldust. Varuosasid sellele eriti ei kulu,” sõnas mees, lisades, et tema eelmine sõiduk Ford Sierra oli paras nuhtlus ning pahatihti tuli tal auto juures käed õliseks teha.
Kontorilaua taga istuda ja lihtsalt omaniku privileege nautida pole Jürisel kunagi võimalik olnud. Teha tuleb kõike, alates kauba tellimisest ja lõpetades ka vajadusel leti taga müümisega. Läbi aegade ei ole Aures korraga rohkem tööl olnud kui kaks või kolm inimest, omanikul endal pole aga kahekümne aasta jooksul olnud võimalik töölt kauem eemal olla kui paar nädalat.
“See pole võimalik, et nüüd lähen ja olen kuu aega kusagil kaugel ja tööst isegi mitte ei mõtle,” lisas mees. Puhkuse puudumise üle ta siiski ei nurise, sest paar nädalat aastas saab ta töölt eemal viibida ning sellest talle piisab.
Tegutsetud kahekümnele aastale vaatab Jaan Jürine tagasi uhkusega. Siiski ei arva ta, et tal on elutöö tehtud. Arenguruumi jätkub temal ja tema ettevõttel piisavalt. Tal pole olnud mõttes firmat müüa ning pole olnud ka aega hakata Jõgeva Aure kõrvalt mõne muu ettevõttega tegelema. “Praegune töö võtab kogu aja ja puhata on ka vaja. Me oleme oma ettevõttega saanud hästi järje peale ning kogemused maksavadki praegusel ajal kõige rohkem,” kinnitas Jürine.
i
EILI ARULA
