Pärast väga kuuma juulikuud olid lõikuskuu esimese poole temperatuurid mõõdukad. Väga jahedaks ja ühtlasi kogu kuu kõige külmemaks osutusid 3. ja 4. augusti ööd, kui temperatuur langes õhus alla viie kraadi ja maapinna lähedal veelgi madalamale. Rohul esines madalamates kohtades juba öökülmagi. Aedadesse see külm ei jõudnud.
Päikese mõjul soojenes õhk külma öö järel kiiresti ja päevased õhutemperatuurid tõusid üle 20 kraadi. Lisaks jahedusele oli kuu algus kuiv, osa taimi närbus. Ainult öösiti tekkinud kaste andis mõningast põualeevendust. Samas oli kuiv ilm soodne teraviljakoristuseks. Tänavu valmis teravili rekordiliselt vara ja juba juuli lõpuks oli suur osa suviteraviljadestki koristusküpsed. Keskmisena saavad suviteraviljad valmis alles augusti teisel poolel.
Küps vili luitus põldudel
Vihmad algasid 7. augustist. Normist tunduvalt madalam oli temperatuur 11…13. augustil, kui õhutemperatuur pilves ja sajuse ilmaga ööpäeva jooksul 8 ja 16 kraadi vahel kõikus. Pärast juulikuu kuumust tundus selline jahe ja rõske ilm väga külmana. Viljakoristus oli takistatud ja küps vili luitus põldudel.
Alates 14. augustist taastus südasuvine soojus ja ilm püsis normist soojemana kuni 28. kuupäevani. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid augusti teisel poolel korduvalt üle 25 kraadi. Esines tugevaid äikesevihmahooge. 16. augusti õhtupoolikul sadas Jõgeva ümbruses mõne tunniga 27…39 mm, Toomal 43 mm.
Väga rohkeid sadusid esines ka 22…23. augustil, kui Peipsi ääres Tiirikojal tuli vihma 40 mm. Keskmiselt sajab augustikuus vihma 70-90 mm. Tänavuseks lõikuskuu sajusummaks mõõdeti maakonnas esialgsetel andmetel 53 kuni 99 millimeetrit, kusjuures sademed jaotusid väga ebaühtlaselt. Suured erinevused sajuhulkades esinesid juba mõnekilomeetrise vahemaa juures.
Jõgeva ümbrus on saanud väga vähe vihma
Vaatamata sadudele, jäi muld künnikihis kuu jooksul suurema osa ajast kuivaks. Enamasti jõudis eelnevalt kuiv muld vihma järel niiskuda pinnalt vähem kui 10 cm sügavuseni ja kuivas tuulega peagi uuesti. 16. augusti rohke vihm Jõgeva ümbruses jõudis kartulipõllul mulla siiski 30-40 cm sügavuseni niisutada, kuid juba nädala pärast oli pinnas taas kuiv.
1. aprillist kuni 31. augustini on Jõgeval tulnud vihma 190 mm, mis on keskmisest 133 mm vähem. Seega sadas tänavu kasvuperioodil ainult 60 protsenti tavapärasest vihmakogusest.
Augusti keskmine õhutemperatuur oli Jõgeval tänu kuu teise poole soojale viimase 89 aasta keskmisest kraadi võrra kõrgem, eelmise aasta augustist aga kaks kraadi võrra madalam. Kui eelmisel aastal tõusis õhutemperatuur lõikuskuul siinkandis viiel korral üle 30 kraadi, siis tänavu ei olnud augustis ühtki nii kuuma päeva. Kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks registreeriti ainult 26,9 kraadi, mis on Jõgeva ilmajaama andmetel tegelikult lähedane augusti keskmisele kuu maksimaalsele õhutemperatuurile. 1922. aastast algava vaatlusrea järgi on 30 kraadist soojemaid päevi esinenud augustis ainult üheksal protsendil suvedest.
Kogu kasvuperioodi jooksul kogunes auguti lõpuks efektiivset (üle 5 °C) soojust juba 1478 kraadi, mis ületab tavapäraselt samaks ajaks kogunevat summat 280 kraadi võrra ja keskmiselt kasvuperioodi lõpuks kogunevat soojuse kogust ligi 50 kraadi võrra. Veelgi suurem on olnud efektiivse soojuse summa augusti lõpuks ainult 2010. ja 2002. aastal. Seetõttu oligi nii tänavu kui eelmisel suvel võimalik varasema valmimisajaga suvirapsi juba augustis koristada. Sügise lähenemisest andsid lõikuskuu teisel poolel looduses märku esimesed värvi muutnud laigud puuvõrades.
Öökülmad tulevad!
Milline on olnud septembri ilm Jõgeva 1922.-2010. a andmetel? Mihklikuul hakkab temperatuur tavaliselt langema. Kuu alguses on ööpäeva keskmine õhutemperatuur veel 13 kraadile lähedane ja tõuseb päeval 17-18 kraadini, kuu lõpus aga on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juba 8 kraadi piires, maksimumtemperatuurid ulatuvad harilikult ainult 12-13 kraadini.
Esimesed öökülmad maapinna lähedal on Jõgeval septembris esinenud tavaliselt 6. ja õhus 22. kuupäeval. Mihklikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud 29,6 °C (1992. aastal) ja -8,4 °C (1986. aastal). Vaatlusperioodi jooksul on septembris kahel korral moodustunud lumikate (1986. ja 1973. aastal). Kuu kõige suuremaks sajuhulgaks on mõõdetud 141 mm (1935. a) ja kõige väiksemaks 4 mm (2000. aastal), vaatlusaastate keskmine on 67 mm.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
