Tänavu 1. maist peavad metsakorraldajad olema atesteeritud ja metsakorraldustöid pakkuvad firmad omama tegevusluba. Ümberkorralduse eesmärgiks on tõsta metsakorraldustööde kvaliteeti ning tekitada andmebaas metsakorraldustööde tegijatest.
Metsakorraldustöid saavad teha kvalifitseeritud, piisavat erialast kogemust ja tehnilisi vahendeid omavad firmad, kes kasutavad atesteeritud töötajaid. Metsakorraldajate atesteerimine toimub kahes etapis: teoreetiline eksam ja katsetöö metsas. Atesteerimise edukalt sooritanuile väljastatakse metsakorraldaja tunnistus,
mis annab õiguse metsakorraldustöödega tegeleda, kuid ühtlasi sunnib otseselt vastutama metsainventeerimise andmete õigsuse ja metsamajandamiskavas esitatu eest. Metsakorraldajaid atesteerib ja tegevuslubasid väljastab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Keskuse direktori asetäitja Enn Pärt ütles, et metsakorraldajate atesteerimisega alustati aprilli keskel.
Atesteeritud metsakorraldajaid 37
Metsakorraldaja eksamid olid 22. mai seisuga sooritanud 37 metsakorraldajat. 51 inimest on sooritanud teoreetilise eksami, kokku on laekunud 74 avaldust. Laupäeval anti ka esimene tegevusluba firmale Metsabüroo. Metsabüroo juhataja Pille Mäerand rääkis, et ainuüksi tegevusloa saamine ei võimalda firmal veel metsamajandamiskavasid müüma hakata. Kõigepealt peab ettevõte viima oma tarkvara vastavusse uue seadusega kehtestatuga, alles seejärel saab koostada kehtestamiseks sobiva metsamajandamiskava. Kehtestamiseks on seadusega ette nähtud 30 päeva. Pärast kava kehtestamist saab alles selle eest tellijalt raha küsida. ?Rahad on pikka aega kinni, aga töötajad tahavad palka saada. Elame praegu vanadest varudest,? märkis Mäerand.
Metsamajandamiskava saab omaniku kulul firmast tellida niipea, kui ettevõttel on tegevusluba. Riigi kulul saab kava alates riigihanke tulemuste selgumisest ja pärast protestialtiste firmade suhtes seisukoha võtmist.
Kuigi metsakorraldajaid peaks Eestis jätkuma, ei ole nad jõudnud nõutavat atesteerimist läbida. Need, kel vajalik tegevusluba käes, ei jõua sügisel lühikese päeva ja raskemate tingimustega korvata kevadel metsakorraldustöödes tekkinud pausi.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri Olav Etverki sõnul peaks tegevusloa saamiseks olema võimalus taotlused sisse anda ka kõikidel teistel firmadel, kuna neil on tunnistusega metsakorraldajad olemas. Etverk märkis, et metsakorralduskava kättesaamise kiiruse määrab ettevõtte suutlikkus.
Need metsaomanikud, kelle metsi pole suudetud korraldada, jäävad tema sõnul ootama. ?Midagi ei ole teha. Ja kui turg nõuab suuremat arvu metsakorraldajaid, siis neid ka tuleb,? tõdes asekantsler.
RMK erametsaomanikele teenust ei paku
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsakorralduse juht Veiko Eltermann ütles, et RMK-l pole praegu ühtegi metsakorraldajatunnistusega töötajat. 11 töötajat sooritas 17. mail edukalt teoreetilise eksami, praktilise katsetöö teevad need inimesed 26. mail. Sellest hetkest, kui tekib vähemalt kaks edukat katsetöö sooritajat, taotleb RMK ka metsakorraldustööde kasutusloa.
?RMK ei hakka lähiajal erametsaomanikele metsamajandamikavasid koostama, sest sellise äritegevuse arendamist pole lähiajal ette näha ja erametsade korraldamine jääb esialgu erafirmade pärusmaaks. Kui metsanduslike teenuste osutamine erametsaomanikele peaks päevakorrale tõusma, siis pole välistatud, et see algab majandamiskava koostamisest, kuid see nõuab esialgu tootearendust, millele kulub teatud aeg ja mis nii käisest ei teki,? kinnitas Eltermann.
Sel aastal kavatseb RMK tööle rakendada 14 metsakorraldajat, kes hakkavad tööle Loode- ja Kirde-Eesti metskondade maadel ehk piirkondades, kus andmed kõige vanemad või kus on olnud ulatuslikud tormikahjustused.
Riigi raha eest 45 000 hektarit
Mai lõpuks peaks tänavustest metsakorraldustöödest olema tehtud umbes 40 protsenti, aga nende tellimisega pole veel alustatudki, isegi riigihanget ei ole välja kuulutatud. Riigihanke väljakuulutamisest lepingute sõlmimiseni läheb paar kuud, kui on proteste, siis loomulikult kauem.
Eraomanikele kuuluvate metsade pindala on umbes 1,4 miljonit hektarit. Igal aastal peaks korraldatama neist kümnendik ehk 140 000 hektarit. Tegelikult korraldatakse ligikaudu 65 000- 75 000 hektarit ehk peaaegu pool vajalikust. Eratellimusi on viimastel aastatel täitnud kaks metsakorraldusfirmat ? Metsaekspert ja Metsabüroo.
Tõsiselt töötades suudab üks metsakorraldaja kuus korraldada umbes 400-500 hektarit metsi. Riigimetsas, kus metsa on suuremates massiivides ja eelmise korralduse andmed värskemad ning käepärast, peetakse optimaalseks 1000 hektarit kuus.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juures tegutseva ekspertkomisjoni esimehe Priit Kohava sõnul on senise 33 erametsa korraldaja jõudlus, eeldades riigihangete laabumist hiljemalt 1. juuliks, ligikaudu 66 000 hektarit, võimalikul 60 metsakorraldajal 120 000 hektarit. Erametsade korraldamiseks on riigieelarvest tänavu eraldatud 4,5 miljonit krooni, mis olenevalt riigihangete tulemustest vastab 40 000 kuni 45 000 ha metsamaa korraldamisele.
Enne 2004. aastat tehtud metsamajandamiskavad kehtestatakse vastavalt metsaseadusele. Metsamajandamiskava kehtestaja ja metsamajandamiskava kehtestamise kord on ära toodud keskkonnaministri käesoleva aasta 27. aprilli määruses. Seni Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele avaldusi kavade kehtestamiseks laekunud ei ole.
HELVE LAASIK
