Mäletatavasti kavatses Perevara esialgu rajada lauda Patjala külas asuvale Uus-Kubja maaüksusele, ent see tekitas suurt vastuseisu nii selle maaüksuse naabruses elavates inimestes, kes kartsid, et laut hakkab reostama pinnast, põhjavett ja õhku, kui ka loodushuvilistes, kes arvasid, et laut risustab Kassinurme linnamäe ümbruse väärtuslikku maastikku. Tugeva vastuseisu tõttu asusid AS Perevara ja keskkonnamõju hindaja, OÜ Alkranel pärast esimest avalikku arutelu otsima uuele laudale asukoha alternatiive, mis leiti Võduvere ja Ellakvere küla piiril asuva Võidu maaüksuse ja Võduvere külas asuva Karuranna maaüksuse näol. Esimesel asub praegugi Perevara üks lautadest ning teisel vana lüpsikuur.
Uue, asukoha alternatiividega ning nende võrdlemise metoodikaga täiendatud keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus möödunud neljapäeval Jõgeva vallavalitsuses. OÜ Alkranel keskkonnamõju hindamise eksperdi Alar Noorvee sõnul võetakse uue lauda kolme alternatiivse asukohta omavahelisel võrdlemisel kriteeriumideks kaugus kaitstavatest loodusobjektidest ning looduslikult ja kultuuriliselt väärtuslikest aladest, kaugus elamutest, ehitusgeoloogilised tingimused ja ala reljeef, ala logistiline sobivus, põhjavee kaitstus, kaugus pinnaveekogudest, mõju maa-ala väärtusele ning infrastruktuuri olemasolu või kaugus. Neist kriteeriumidest lähtuvalt sobivaimaks tunnistatud asukoha kohta tehakse detailsem keskkonnamõju analüüs ning pannakse see siis omakorda avalikule arutelule.
Naabrid vastu
Kuna Alar Noorvee kohe alguses kinnitas, et valitud metoodikat arvestades on Uus-Kubja maaüksuse parimaks asukohaks tunnistamine üsna vähe tõenäoline, siis keskenduti arutelul põhiliselt Võidu maaüksusega seotud probleemidele.
“Minu jaoks on lauda Võidu maaüksusele rajamine täiesti vastuvõetamatu,” ütles tallinlane Ain Avi, kelle kunagine sünni- ja praegune maakodu kõnealuse maatüki naabrusse jääb. “Nõukogude ajal ehitati meie ja naabertalu vahele kunagisi talupiire arvestamata laut ning nüüd tahetakse see kunagine ebaõiglus uue ja veel suurema lauda püstitamisega põlistada.”
Võidu maaüksuse teine piirinaaber Anne Mihhailov kurtis, et on niigi kogu aeg pidanud taluma sõnnikuhaisu ja kärbseid, ning avaldas kartust, et kui veelgi suurem laut rajatakse, muutub elu selles paigas suisa võimatuks. Ka veepuudus ümbruskonna kaevudes on tema sõnul juba praegu suur. Uus laut tarbiks vett aga palju enam kui praegune.
Uue lauda Võidu maaüksusele ehitamise vastu võtsid sõna ka teised arutelul viibinud piirinaabrid Asta Isak ja Urve Põld. Karuranna maaüksuse asjus avalikul arutelul keegi sõna ei võtnud.
Küll aga oli keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal tulnud kirjalik arvamusavaldus Luua Metsanduskooli keskkonnakaitse õpetajalt-metoodikult Vello Keppartilt, kes juhtis tähelepanu sellele, et Karuranna maaüksus asub liiga lähedal Kureoja ojale ja Pedja jõele, mis satuvad suurfarmi lägahoidla avarii korral reostusohtu. Võidu maaüksust pidas Keppart samas laudale päris heaks asukohaks, mööndes küll, et virtsa- ja silohais hakkab häirima lähedal asuvate majade elanikke.
Lõpparuanne juunis
Jõgevamaa keskkonnateenistuse keskkonnakorralduse spetsialisti Helen Manguse küsimusele, miks valiti lauda asukoha alternatiivideks just kolm nimetatud maaüksust, vastas Alar Noorvee, et Perevara valduses olevaid maatükke vaadati tegelikult üle viis-kuus, osa neist tuli aga kas asukoha tõttu väärtuslikul maastikul või sobimatute ehitusgeoloogiliste tingimuste tõttu kohe välja praakida.
Asukoha alternatiivide võrdlemisega peaks OÜ Alkranel ühele poole saama paari nädala jooksul ning siis asutakse uurima, missugust mõju avaldaks keskkonnale sellesse paika suurfarmi ehitamine.
“Kolmest alternatiivsest asukohast ühe välja valimine ei tähenda seda, et sellesse paika kindlasti ka ehitama hakatakse: kui keskkonnamõju hindamine näitab, et see paik laudale ei sobi, siis hakatakse järgmisi asukoha alternatiive otsima,” ütles Alar Noorvee.
Ei maksa ka unustada keskkonnamõju hindamise programmis kirjas olevaid tegevuse alternatiive: 1282 kohaga vabapidamislauda ning rõngasmahuti tüüpi vedelsõnnikuhoidlate kõrval on seal teise alternatiivina kirjas ka niisama suurele loomade arvule mõeldud lõaspidamislaut tahesõnnikuhoidlatega, null-alternatiivina aga ka see, et uut lauta üldse ei ehitata, vaid tootmine jätkub olemasolevates farmihoonetes, mida kaasajastatakse võimaluste piires.
Mõistagi oleksid need stsenaariumid väiksemaks või suuremaks löögiks maakonna ühe suurema põllumajandustootja ja tööandja tulevikuperspektiividele. Ka vabapidamislauda rajamise korral sõltub palju sellest, kuhu see ehitatakse. Kui lisaks laudakompleksile tuleb rajada ka juurdepääsutee, elektriliin ja muud kommunikatsioonid, läheb ettevõtmine tunduvalt kallimaks.
“Kuigi see on väga keeruline, soovime leida laudale siiski sellise asukoha, mis avalikkuses suurt vastuseisu ei tekita,” ütles ASi Perevara tegevjuht Alo Teder.
Perevara lauda keskkonnamõju hindamise lõpparuanne peab valmis saama juunis ning siis läheb see ka avalikule väljapanekule ja avalikule arutelule.
RIINA MÄGI
