Selge on, et paljud mured ootavad endiselt lahendust, ja neid muresid on teistelgi riikidel. Olgem siis virgad õppima ? teiste vigadest, mitte enda omadest.
Meil sageli kõneks olnud patuoinas korruptsioongi pole ainult meie häda. Kuidas korruptsioonist mujal Euroopas püütakse jagu saada, sellest said Riigikogu korruptsioonikomisjoni liikmed aimu Brüsselis kohtumistel Euroopa Parlamendi eelarve-kontrollkomisjoni ning Euroopa Komisjoni pettusevastase ameti (OLAF) juhtidega.
Juba lennureis Brüsselisse andis kinnitust, et Eesti on osa Euroopa Liidust ? meiega koos lendasid europealinna oma igapäevasele tööle ka Euroopa Parlamendi Eesti saadikud.
Petuskeemid on sarnased
Euroopa Parlamendi eelarve-kontrollkomisjoni (COCOBU) esmane ülesanne on kontrollida Euroopa Liidu ja Euroopa Arengufondi eelarve täitmist. Peale selle hoiab komisjon silma peal Euroopa Investeerimispanga rahandustegevusel, hindab mitmesuguste ühenduste rahastamisviiside mõjusust ELi poliitika elluviimisel ning uurib liidu eelarve täitmisel ettetulevaid pettusi ja eeskirjade eiramise juhtumeid.
1999. aastal asutatud OLAFi tegemisi tutvustas lähemalt ameti peadirektor Franz Herman Brüner.
Meil oli hea kuulda, et OLAF seisab korruptsiooni vastu Euroopa Liidu institutsioonides ning on kõigi liikmes- ja kandidaatriikide õiguskaitseasutuste koostööpartner. Eestis on OLAFi koostööpartneriks rahandusministeerium, koostööleping allkirjastati 2003. aastal.
Kõrva taha panna oli nii mõndagi, sest pettuseskeemid on riigist olenemata sageli sarnased. Pettusevastase ameti töö hõlmab tollipettust, toetuste väära eraldamise ja maksudest kõrvalehoidmise avastamist ja järgimist ning kõikvõimalikke meetmeid, mida amet rakendab ühenduse rahalisi huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.
Valge särgiga ametnikud, mapp käes
Mõistagi on Euroopa mõõtmes see töö hulga keerulisem kui meil siin, sest erinevad õigussüsteemid ja juhtumite menetlus nõuavad esmaklassiliste ametioskuste kõrval ka paljude keelte ja kultuuride tundmist. Eeltingimuseks on see, et kõiki riike koheldakse lugupidavalt ja võrdse partnerina. Seda lugupidamist kogesime me kõigil Brüsseli kohtumistel, i-le pani täpi pidulik lõunasöök, mille Herman Brüner meie auks korraldas.
Tähtsate ja vajalike kohtumiste kõrvalt jäi õnneks veidi ka aega linnas ringi vaadata. Euroliidu üks sümboleid, Euroopa Liidu parlamendihoone, mis igaühele kohe silma hakkab, on ise omaette vaatamisväärsus.
Kõrghoone paljudel korrustel kutsuvad külastajat kohvikud, kauplused ja teenindusasutused ? selles mõttes võiks seal elada päevi majast lahkumata. Magamisasemeid paraku pole, ehkki ruumi neile jätkuks, nii et õhtul tuleb majast siiski lahkuda. Aga sellest nähtavasti probleemi pole ? igatahes on kõik hommikul alati ontlikult pestud-kammitud ning tõttavad parlamendihoonesse nagu mesilased taru poole.
Kõige enam näebki Brüsselis ülikonna ja valge särgiga ametnikke, mapp käes, alati kuhugi kiirustamas.
Muidugi kohtusime Euroopa Parlamendis ka Eestist valitud saadikutega, kes rääkisid oma igapäevatööst parlamendi istungitel ja komisjonides. Jutuks tulid käimasolevate õigusaktide eelnõude muudatusettepanekud ja hääletusprotseduurid. Eesti suursaadik Euroopa Liidus Väino Reinart rääkis meile Eesti Vabariigi alalise esinduse tööst.
Brüsselis veedetud päevad avardasid kahtlemata silmaringi, kuid andsid ka mõtlemisainet ? kas meil on veel kasutamata võimalusi, mida korruptsiooni tõrjumiseks ette võtta. Tulevikuusku ja rõõmu annab teadmine, et Eesti riik on suhteliselt vähe korrumpeerunud, kuid kindlasti saab iga asja alati veel paremini korraldada. Selle veendumusega, Brüsseli kogemuste võrra rikkamana jätkab meie korruptsioonikomisjon oma tegemisi.
MARGI EIN, riigikogu korruptsioonikomisjoni esimees
