Neljapäeval oli Põltsamaa piirkonna elanike jaoks meeldiv päev, sest lühikest aega rahva rõõmuks kasutuses olnud Pisisaare-Pajusi-Põltsamaa kergteel lõigati pidulikult linti.
Pidulikku üritust juhtinud Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu lausus, et tegemist on Põltsamaa vallas ühinevat kolme omavalitsust hõlmava projektiga, kus osalesid Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ja Pajusi vald. Nende omavalitsuste vahel sõlmitud koostööleppe kohaselt oli Pajusi vald projekti taotleja ja elluviija. Projekti eestvedajaks alates projekti kirjutamisest kuni ehitustööde lõppemiseni oli Pajusi vallavanem Reet Alev. Raha projektile taotleti Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Kergtee alguspunktiks saab lugeda Põltsamaa linna suurt ringteed ning see lõpeb Pajusi vallas Pisisaare bussipeatuse juures. Pisisaare-Pajusi-Põltsamaa kergtee valmis tänavu 1. oktoobriks. Oma panuse kergtee rajamiseks andis ka Pajusi ettevõtja, ABF-i juhataja Lembit Paal. Pajusi ABF loovutas kergtee rajamiseks kaks hektarit põllumaad.
Kergtee tagab täiendava ühenduse Põltsamaa linna ja selle tagamaaks oleva Pajusi valla Pisisaare, Pajusi ning Mällikvere küla elanikele.
Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul on tal siiras rõõm selle üle, et tee on nüüd valmis ja kõik seda kasutada saavad. Algselt oli päevakorral Pisisaare- ja Pajusi vahele kergliiklustee rajamine. Kuid see otsustati välja ehitada Põltsamaa linnani. Reet Alevi sõnul oli tal alguses väike kahtlus, kas tee pikendamine ikka mõistlik mõte on. Vaadates praegu ilusat ja rohket kasutust leidvat teed, julgeb ta öelda, et pikema kergtee valimine oli õige otsus. Ta tõdes, et äsja valmis saanud kergtee on esimene n-ö käega katsutav ühendus piirkonna kolme ühineva omavalitsuse vahel.
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul võeti Jõgevamaal kiiresti vastu strateegia, mis võimaldas esimeste seas riigis esitada taotlus toetusraha saamiseks. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles, et seda kergteed oli piirkonnale juba ammu vaja. Linnapea toonitas, et Eesti riik ei ole Põltsamaa piirkonnas kergteede rajamisse panustanud. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev lausus, et igasugune ettevõtmine, mis muudab meie kõigi liiklemist ohutumaks, on kuldaväärt tegu. Maavanem kiitis Põltsamaa piirkonna omavalitsusjuhte, et nad suutsid kiiresti kokku leppida oma piirkonna prioriteetides.
Põltsamaa valla spordijuht ja treener Väino Treimann rääkis, kuidas ta on noortega käinud rulluiskudega sõitmas mitmel teel, mis on hiljem pinnatud ja mida seetõttu enam uisutamiseks kasutada ei saa. Ta meenutas üht väga ärevat juhtumit Põltsamaa-Kolga-Jaani teelt, mis on teatavasti selle uuemas osas hea sileda asfaltkattega. Kord oli nende ees sellel teel sõitmas aeglaselt liikuv laia heedriga kombain, millest noored mööda hakkasid sõitma. Just sellel ajal lähenes vastassuunavööndis veok palgikoormaga. Seekord lõppes kõik üle noatera hästi. Niisugune juhtum räägib iseenda eest ja tõestab veenvalt, kui vajalikud maanteede äärde rajatavad kergteed tegelikult on.
Põltsamaa-Pajusi kergliiklustee
* Ehitamise aluseks on OÜ Palmpro ja Teeprojektid poolt koostatud projekt
* Leping jalg- ja jalgrattatee rajamiseks sai allkirjad 5. aprillil.
* Tee rajamine läks koos käibemaksuga maksma 882 934,87 eurot eurot.
* Ehitust rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest.
* Keskuseks on rajatava jalg- ja jalgrattatee puhul Põltsamaa linn ja tagamaaks Mällikvere, Pajusi ja Pisisaare küla ning Adavere alevik koos ümbrusega
* Tee on 7,1 kilomeetrit pikk ja 2,5 meetrit lai
* Pisisaare külast kuni Pajusini ja Mällikvere bussipeatuse juurde ehitatakse ka välisvalgustus.
* Omanikujärelevalvet tegi aktsiaselts Infragate Eesti.
TOOMAS REINPÕLD
