Puurmani abivallavanem Arvo Pennonen oskab kõikvõimalike arenguprojektide ning muudegi väiksemate projektide juures alati lahendusi leida. Kui ta nii-öelda uksest välja visatakse, tuleb mees aknast tagasi ja vallale vajalik saab ükskord ikka tehtud.
Arvo Pennonen pole kunagi kokku arvestanud, kui palju ta omakirjutatud suuremate või väiksemate arendusprojektidega valda raha on toonud. Mitme vallaeelarve jagu kindlasti. “Summa pole tähtis, oluline on sisu,” väitis mees tagasihoidlikult.
Teda hoiab tema enda sõnul praeguses ametis vaheldus ja hea meeskonnatöö. Projekte võib kirjutada EASi, KIKi, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahastatavasse programmi, Leader-programmi, Kohaliku omaalgatuse programmi. Võimaluste paljusus välistab rutiini, töö on talle huvitav.
“Minul vahet pole, kas kirjutan kahe tuhande eurose projekti või kordades suurema summa peale, lõppkokkuvõttes on ajakulu sama. Mõnikord vajavad ainult tehnilised lahendused ülerääkimist ja kohendamist,” tõdes ta.
Kui tegemist on KIKi projektiga, siis maakondliku koordinaatori Enn Selgisega on Arvo Pennonenil väga hea koostöö. “Ma pole teda just palju tüüdanud, aga kui midagi vaja, saan kiiresti ammendava vastuse. Kui järgida juhiseid, siis peaks ikka hakkama saama. Pärast taotlustevooru väljakuulutamist olen autodidakt ja jälgin, et kõik nõutud lisad saaksid kaasa. Poolikult koostatud taotlus ei paku mulle endale ka pinget,” nentis mees. Kui mingi asi on ette võetud, peab jõudma ka tulemuseni.
Vallas on juba mitmed projekte kirjutama asunud ning julgustust ja abi on nad ikka Arvo Pennonenilt saanud.
Kirjutab muinasjutte
Puurmani valda asus Pennonen abivallavanemana tööle 2007. aastal. Ja kohe tuli esimene väga tõsine töö: Puurmani lossi kordategemiseks sai vald Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahastatava regionaaltoetusena miljon eurot. Lisandus omaosalus ning algas suurim remont selle lossi ajaloos.
“Me teeme vallavanem Rauno Kuusiga meeskonnatööd. Au ja kuulsust mina üksi endale ei võta, Rauno tegi tohutu suure eeltöö ära, projektikirjutaja kirjutas n-ö muinasjutu juurde ja nii sai projekt kokku. Suuremate ja tõsisemate asjade ettevalmistamisel aitasid meid lisaks oma ala tõelised professionaalid,” rääkis ta.
Lossi restaureerimise projekt oli kantud ehitusbuumi aegsetest kõrgetest ruutmeetrihindadest. Kui ehitushangeteni jõuti, oli buum läbi, hindadest n-ö õhk välja lastud ja sellepärast sai ülejäänud raha eest korda ka tõllakuur. Muidu oleks see kaunis maakivist müüridega hoone lihtsalt hävinud. Luba kasutada raha tõllakuuri uuendamiseks pidi vald kolm kuud ootama ja sellepärast jäi ehitajale hoone restaureerimiseks väga vähe aega. “Tuli külm ja lumerohke talv, siis ei saanud midagi teha. Maja sai õigeks ajaks korda tänu Tevo projektijuhi Kalev Pärna heale tööde organiseerimise oskusele. Mehed ja naised tegutsesid nagu sipelgad, pilt muutus tundidega,” meenutas Puurmani abivallavanem. Tema sõnul sai tõllakuur õigeks ajaks valmis ning lisaks andis kultuuriministeerium veel ligi neli tuhat eurot, et kõik kenasti korda saaks.
Raha pole alati “õiges” järjekorras saadud
“Saan kasutada neid fonde, mis parasjagu avanevad, sellepärast tuleb mõnikord töid ka vales järjekorras teha,” rääkis Pennonen. Ta tõi näiteks Puurmani lossipargi korrastamise, kui kõigepealt tehti korda teed ja valgustus, alles seejärel sai hakata viletsas seisus puid maha võtma.
“Kui taotlesime pargipuude korrastamist, käis üks tütarlaps KIKi Tallinna kontorist kohal. Jalutasime pargis ringi ning näitasin talle pärna latva kinni jäänud umbes kolmemeetrist oksaharu. Oleks see kellelegi pähe kukkunud, võinuks inimene surma saada. See naine tegi tollest oksast kohe pildi ja lubas teha kõik endast oleneva, et taotlus rahastuse saaks.
Kõrged mehhanismid auto või traktori järelkärus on korduvalt lõhkunud tee äärde jäävate vanade puude oksi, aga seda tegi ka tuul. Müürist olid sinna kukkunud oksad kive välja löönud,” rääkis Pennonen.
Puurmani mõisapargi haljastusprojekt sündis nii, et üks tudeng tegi oma lõputöö, aga tema juhendajate Sulev Nurme ja Andres Viitkariga on vallal koostöö jätkunud. Raiete, teede ja valgustuse projekti järelevaatajateks olid samuti samad mehed.
Puurmani mõisapargi heakorrastusprojekt valmis juba 2006. aastal, selle abiga on saanud väga palju töid ära teha. Rohkem paberkandjal materjale Arvo Pennonenil enam polegi. Ja pole ka vaja olnud.
Park tuli aga korrastada kohe pärast seda, kui loss korda sai, sest valge iludus ei paistnud tublisti metsistunud pargist välja. “Tahtsime ka raudväravaid, aga Leader tookord meile raha ei leidnud. Kui edasi tegutseme, on võimalik ükskord ka väravad saada.”
Üks raiete osa peaks pargis veel tehtama, kas taotleda raha KIKist või Euroopa Liidu vahenditest, peaks selgeks saama sügiseks. Nende tööde tegemiseks on Artes Terrae valmis saanud pargi haljastusprojekti. Tuleks korrastada lossiesine, samuti pole korralikku parklat külalistele. “Pargitakse suvaliselt, aga parklast peaksid lossini viima ka kõnniteed,” lisas ta. Samuti on pargis tarvis teha uusistutusi. “Kõike korraga nagunii ei saa, tuleb teha etapikaupa. Ka pargiinventari on vaja sellist, mida tugev tuul tiiki või jõkke ei viiks.”
Veel on vald soetanud pargi hooldamiseks tehnikat. Kui varem riisusid mõisaparki ainult õpilased, siis nüüd tehakse suurem osa territooriumist masinatega korda. Muidugi on alati ka õpilastel võimalik talgutel käed külge panna.
Kõikide projektide juures on vallal hea koostöö olnud nii keskkonnaameti kui ka muinsuskaitseametiga. “Oleme oma plaane neile alati varem selgitanud,” kinnitas Pennonen.
Lisatööd ei tasu karta
Mis puudutab uue kalapääsu rajamist, siis kõigepealt esitati taotlus möödaviikpääsu rajamiseks läbi mõisapargis asuva tiigi. “See idee ei leidnud heakskiitu, siis mõtlesime edasi. Tekkisid uued alternatiivid, mille arv küündis kümneni. Kalkulatsioonid tegi eelprojekti koostaja, minul oli selle võrra lihtsam,” rääkis ta.
Järgmine projektitaotlus esitati juba vooluveekogude tervendamise meetme V taotlusvooru ja seekord edukalt. Praegu käib projekteerimine, tööd teeb Urmas Nugini inseneribüroo. “Hanke korras leidsime projekti juhtimisteenuse korraldaja, millega tegutseb Keskkonnaprojekt. See kergendab pisut minu tööd,” märkis abivallavanem.
Projektiga on sõna otseses mõttes tuli takus, sest aasta lõpuks peab kõik valmis olema. “Kalapääsu projekteerimistöödega oleme igal juhul graafikus, mehed saavad aru, mida tuleb teha,” lisas ta. Järgmine etapp on ehitushanked.
Iga projekti puhul võib tulla omajagu lisatööd. “Tuleb päring, millele pean vastama, siis paikvaatlus, ettepanek midagi muuta või kohendada. See tuleb ära teha.” Tööd Arvo Pennonen ei karda. Ta hoiab kõikidel parasjagu käimas olevatel töödel nagunii pidevalt silma peal.
Mõisakompleksis peaks aasta ringi elu käima
Kui kultuurimaja saab remonditud ja park korda, tuleb mõisakompleks aasta ringi tööle panna. Kool tegutseb seal umbes 175 päeval, aga aastas on 365 päeva. Seega on tarvis ligi 200 päevaks kaunis kompleksis tegevust leida. Selleks tuleb kõvasti pingutada.
Ka tõllakuuri tuleks uusi ettevõtmisi tuua. “Meil on käsitööseltsiga Kati kokkulepe, et nad toovad maja ülemise korruse käsitööklassi kangasteljed. Kui mõisapäevadel või Unustatud Mõisate päevadel külalisi oodatakse, siis võiks sel ajal olla avatud ka väike käsitöötuba, kus soovijad saavad endale meeneid kaasa osta,” rääkis abivallavanem.
Käsitööseltsi Kati eestvedaja ja juhendaja Hilja Hõim teadis rääkida, et praegu müügis olevas talukohas on ka korralikud kangasteljed saada. Vald on lubanud need käsitööseltsile ära osta.
Vald loodab, et käsitööselts on lahkelt nõus noorematele huvilistele kangastelgedel kudumist õpetama. Kui kaltsuvaibad valmis, on võimalik neid soovijatele ka müüa.
Kui tõllakuuris on käsitöötuba ja maja uksed lahti, siis saaks külaline sisse minna ja sealt kingitusi kaasa osta.
Lisaks on tõllakuuris köök, mida naised on oma seltsinguga seni kasutanud uute ja huvitavate toitude valmistamiseks. Sedagi liini saaks edasi arendada.
Taaselustada Kuperjanovi mälestus
“Saatsin just esmaspäeval kultuuriministeeriumi uue Norra majanduspiirkonna rahastatava projektitaotluse. Oleme kord juba taolise töö teinud, kuid et meil polnud Norras partnereid, siis jäi hindamisel kolm punkti puudu. Nüüd soovitatakse kaasata rohkem kohalikku kogukonda ja teisi mõisakoole.
Hea, et varasem projekt tagasi tuli, sain veel läbi mõelda ning ka koolile uusi tegevusi välja pakkuda. Taotlus on mitmeosaline. Kogu projekti nimeks sai “Kuperjanovi mälestuse taaselustamine Puurmani mõisas”. Esiteks sisustatakse Kuperjanovi tuba. Esimeses projektis mängisime ainult muuseumitoa peale, aga see ei läinud hindajatele eriti korda. Neile ei meeldinud sõna “muuseumituba”. Nüüd tegime selle Kuperjanovi mälestustoaks. Juurde tulevad Mannteuffelid ning koolielu lossis.
Lavastus Kuperjanovist on meil samuti plaanis välja tuua, Leader on seda projekti juba rahastanud. Lisaks püüame saada raha suvelavastusele vajalike rekvisiitide ja dekoratsioonide soetamiseks.
Vald soovib jätkata koostööd Tartu Suveteatriga, Andres Dvinjaninoviga on kohtutud ning läbi räägitud. Suvelavastusi tahame teha eelkõige väljas, aga midagi võiks ka talvel lossis sees toimuda, sest hoonet tuleb eksponeerida. Ehk saab tulevikus ka kohvikule elu sisse puhuda.
Samuti soovime kaasata teiste mõisakoolide õpilasi ning Eesti Vabariigi aastapäeva eelsel nädalal korraldame kodulaulude festivali. Rõhutame isamaalisust ja kodukoha tunnet. Tulemas on meie riigi sajas sünnipäev,” rääkis Arvo Pennonen. Mõisakoolidele on üleskutse saadetud, praegu on kindlasti lubanud kaasa lüüa Väätsa mõisakool.
</font>
Aitab sõpradel piirkonna arengusse panustada
Arvo Pennoneni kodu on naabervallas. Seal on ta aidanud sõpradel spordiväljaku rajada. “Minu ettevõtjatest sõbrad on koondunud Laeva kultuuriseltsi. Kui ma veel Laeva vallas töötasin, siis üheskoos me selle asutasime. Vald seal ei osalenud. Seltsi liikmeteks olid ainult füüsilised isikud.
Nüüd tulid sõbrad minu juurde ideega panustada piirkonna arengusse. Kultuuriselts võttis spordiplatsi vallalt tasuta rendile, aitasin neil projekti kirjutada. Esimesel aastal toetas Tartumaa Arendusselts poole summaga, saime aluspõhja tehtud ning konstruktsioonid üles. Järgmisel suvel saime ka tehiskatte peale. Praegu on plats valmis ja aktiivses kasutuses. Seal on võimalik korv- ja võrkpalli ning isegi tennist mängida, põrge on päris hea. Kahjuks pole veel aeda ümber, aga selle me peame ka ükskord saama,” lisas aktiivne mees.
Väga hea algatus- ja organiseerimisvõimega inimene
Puurmani vallavanem Rauno Kuus ütles, et Arvo Pennonen jäi Puurmani vallale silma koolidirektori konkursil 2006. aastal. “Olime juba aasta otsinud abivallavanemat, hakkasime Arvoga läbi rääkima ja 2007. aastal ta alustaski tööd. Senini on koostöö väga hea olnud, Puurmani vallal on temast väga palju kasu olnud.”
Vallavanema sõnul on Arvo Pennonen väga hea algatus- ja organiseerimisvõimega inimene. “Ma ei pea väga muretsema, kui tema on midagi kätte võtnud, siis ta selle ka ära teeb. Arutame omavahel läbi, millega keegi tegeleb, jagame ülesanded ning kõik toimib. Ma ei pea tal järel käima ja rääkima, et tee seda ja mine sinna.
Meie mõtted ühtivad. Ka isiksusena on ta tore inimene, temaga on hea koostööd teha.
Samas saan ma ka rahulikult puhkusel olla, mul on korralik asendaja olemas. Ma ei pea iga päev vallamajja jooksma või igapäevaste asjade pärast muretsema. Ta teeb oma tööd hästi ja hoiab kõik kontrolli all. Puurmani vald on tänu Arvole ikka kõvasti võitnud.”
Arvo Pennoneni elukäik
*Sündinud 13.10.1962 Paides
*Õppinud Paide III Keskkoolis, 1985 TpedI, 1991 TÜ
Töötanud:
*1985-1997 Laeva põhikooli õpetaja ja direktor
*1998-1999 Tartu NTM direktor
*1999-2002 Laeva vallavanem
*2003-2006 eraettevõtluses
*2007- Puurmani abivallavanem
i
HELVE LAASIK
