Järgnevaid ridu ajendas mind kirja panema mõni nädal tagasi ilmunud erinevad arvamused Jõgevale loodava riigigümnaasiumi teemadel ning sellele järgnenud Vooremaa juhtkiri, kus oli viidatud Jõgeva linna koalitsioonipartnerite tülile riigigümnaasiumi küsimuses.
Riigigümnaasiumi temaatika puhul tuleb tõesti möönda, et kahe praegu linnas valitseva erakonna vaatevinklist on lähenemine veidi erinev.
IRL esindab pigem tasakaalustatud, rohkem sisule kui vormile keskendunud seisukohta, Reformierakond pooldab pigem kiiret ja otsekohest tegutsemist. Vastuolud ei seisne niivõrd asja tuumas, kuivõrd protsesside juhtimises ning ajalises mõõtmes. See ei tähenda kaugeltki seda, nagu võiks jääda Vooremaa juhtkirjast mulje, et erakondade esindajad on lõplikult tülli pööranud ning proovivad üksteist läbi ajakirjanduse mustata. Arvamuste erinevus ei tähenda automaatselt üksteisele selja keeramist. Siit edasi tuleb veidi laiemalt mõtiskleda teemal arvamuste vabadus ning poliitiline kultuur või kultuuritus.
Normaalne demokraatia osa
On selge, et lisaks hariduseteemale on tulevikus ilmselt mitmeid teemasid, mis erinevate poliitiliste jõudude vahel vähemal või suuremal määral teatavaid erimeelsusi tekitavad. Nende erimeelsuste põhjendamine või avaldamine kohalikus ajakirjanduses on minu hinnangul täiesti tavaline ja normaalne demokraatia osa. Vahest ongi Jõgeva linnas varem harjutud pelgalt õigete arvamustega ning kui on olemas mõni teine arvamus, siis on see kas vale või lihtsalt sobimatu. Ma ei tea, miks see nii on, aga selline trend on murettekitav. Ja murettekitav eelkõige selles osas, et väikese linnana peaksime me üha rohkem püüdma arvestada üksteiste arvamustega. Veel enam — nagu elugi näitab, ei ole küsimustele üheseid vastuseid ja elu ise ei ole ainult must ja valge. Loomulikult ei saa kellelegi ette heita, et eriarvamuste avaldamist võetakse väga isiklikult või lausa solvanguna, kuid kas tuleviku mõistes on parem see, kui meil jääbki domineerima näiteks ühe erakonna TÕDE. Kunagi meil ju nii oli või ma eksin? IRLi kui erakonna üks eesmärk on liikuda avatuma, demokraatlikuma ning suurema kaasatusega kogukonna poole. Hea näide on mõni nädal tagasi korraldatud haridusalane kõnekoosolek, kuhu kutsusin kokku kõiki inimesi, kes soovisid avaldada oma arvamust riigigümnaasiumi teemal. Ilmselgelt oli inimesi, kes üritusega rahule ei jäänud, sest temaatika käsitlemine jäi veidi ühekülgseks ning kriitilisemad või teisalt ka tasakaalukamad, konservatiivsema hoiakuga inimesed ei avaldanud avalikult oma seisukohta.
Eriarvamust ei juleta välja öelda
Hiljem mõne inimesega vesteldes jäi mulje, et inimesed ei usu, et nende arvamust võetakse kuulda. Selline suhtumine on ohtlik ja hirmutav, kui inimesed ei julge või ei taha avalikult oma eriarvamust välja öelda, kartes sellega pahandustesse sattuda. Antud kõnekoosolek, mida ka Vooremaa juhtkiri näiliseks kaasamiseks nimetas, ei olnud kindlasti mitte kokku kutsutud eesmärgiga teha nägu, nagu linnavõim tahaks arvamusi kuulda, kuid tegelikult kuulda ei võta. Antud üritus oli selgelt suunatud sellele, et kõik, kel soovi on, saaksid oma mõtted välja käia. Olen isiklikult seda meelt, et ka tulevikus peaks samasuguseid üritusi tihedamini korraldama erinevatel teemadel, et inimestel tekiks harjumus oma arvamust avaldada.
Ühe või teise teejupi parandamisest olulisemaks pean ma kogukonna võimalikult suurt kaasatust linna juhtimisse. Ainult siis, kui kohapealsed inimesed saavad ja tahavad otsustusprotsessides kaasa rääkida, saame me olla kindlad otsuste läbipaistvuses ning oma linna jätkusuutlikkuses. Kui inimestel puudub reaalne huvi kaasa rääkida ning linnavalitsusel huvi kuulata, teeme me suurt kahju oma linnale. Ma ei arva, et linnavalitsus on teinud täna kõik selleks, et linnarahvas oleks aktiivsemalt otsuste tegemisse kaasatud, arenguruumi on ikka väga palju. Ma ei tea, kes on selles süüdi, et kohalikud inimesed ei usu, et nende arvamusest hoolitakse ja nendega arvestatakse. Ning polegi oluline kedagi häbiposti naelutada, küsimus on pigem see, et üheskoos peame antud olukorda parandada püüdma, kui ainult kõik seda tahavad.
Paljud küsimused saavad vastused tulevikus
Mis nüüd puudutab Jõgeva Linnavolikogu IRL fraktsiooni kirjutist “Kõhklused ja kahtlused”, siis on selgemast selge, et antud artikli eesmärk oli panna inimesed veelkord mõtlema ja arutama artiklis esitatud küsimuste üle. Paljud küsimused on ilmselt ka sellised, et saavad vastuse tulevikus. Riigigümnaasium on täna üks meie võimalustest, kuid mitte ju ainuke. Ning seda seisukohta püüti ka artiklis lahti mõtestada. Linnavolikogu esimehe veidi valuline reaktsioon sellele oli veidi kummastav, kuid samuti mõistetav. Samas tuleb taas üle korrata tõsiasi, et ühel küsimusel ei saagi olla ainult ühte vastust ning teistsugust mõtteviisi mitte arvesse võttes võime lõppeks jätta kahe silma vahele midagi olulist, mida hiljem parandada on väga raske või võimatu.
Kokkuvõtteks. Nii kummaline, kui ka see ei tundu, siis tõepoolest ei tasu teha kaugeleulatuvaid järeldusi, et valitseval võimuliidul ei ole teatud küsimustes erimeelsusi, sest tegemist on ka maailmavaateliselt erinevate erakondadega, kuid tänane ühisosa on koalitsioonil kindlasti suurem kui erimeelsused, mistõttu on ennatlik väita, et võimuliit on lõplikult tülli pööranud.
i
MIHKEL KÜBAR, Jõgeva abilinnapea, IRL
