Arutelul saagu küsimused ka vastused

Teisipäeva õhtul toimunud arutelu, kus arutati Adavere ja Põltsamaa möödasõidu teemasid, sai rohkem küsida, kui vastuseid kuulda. Nii ei saanudki lõpuni selgeks, kus hakkab tulevikus buss peatuma ja mis saab põllumaadest.
Võib ju öelda, et keskkonnamõjusid hinnatakse ja põllumaade väärtusi hinnatakse ja siis hinnatakse sedagi, palju põllumehed oma maad kaotavad, ent selleks tuleb tulla tugevamate argumentidega, kui lihtsalt öelda, et vaatame, hindame, uurime. Piirkonna elanikele on nendest lubadustest vähe kasu.
Ka bussiliiklus, mis niigi on Põltsamaa elanikele murekohaks, ei saa kaugeltki uue mõtte järgi paremini lahendatud. Liiatigi, et uus peatus jääb jalgsi liikujatele liiga kaugeks. Mis siis ikkagi saab?
Suurlinnast vaadates võibki tunduda, et Adaverest saab plaanide järgi rahulik ja vaikne paik, kus enam suurt ei toimugi. Aga suurlinnast vaadates ei näe, et palju sealsetest ettevõtetest sõltubki trassiliiklusest ja maanteelt sisse pöörajatest. Et elanike jaoks on bussiliiklus olulise tähtsusega ja põllumees ei taha tehtud tööst ilma jääda, et maanteel liikuja saaks mõned minutid kiiremini sihtkohta. Ehk suurlinnast ei näegi, et ka väikestes kohtades on elu.
Räägime pidevalt, et inimesed peaksid maale elama minema ning kasutama rohkem ühistransporti. Ent kui me need viimasedki olulised võimalused väikses piirkonnas elamiseks ära võtame, mis siis üldse alles jääb?