Jõgevalt pärit Artur Rehi, kes Ameerika Ühendriikides Los Angeleses filminäitlejaks õppis, astub peagi Jõgeva kultuurikeskuses koos Mart Sanderiga teatripubliku ette. Väliseestlased on nende koostöös sündinud näidendit „Äratõmbetuli” juba näinud. Juuni keskel korraldab ta koos ema Angela Rehi ja sõpradega Jõgeva kultuurikeskuse ees laulu- ja tantsupeo.
Teie kodulinn Jõgeva tähistab 80. aastapäeva. Mida see sündmus teile tähendab, kas osalete pidustustel või üllatate ise millegagi?
„Mulle on minu kodulinn väga südamelähedane ja viimased kolm aastat olen alati rõõmu tundnud Los Angelesest koju naastes, kas siis jõuludel või suvel. Jõgeva on väike ja vaikne linn ning mulle ta täpselt sellisena meeldib.”
Teades, et olete saanud Los Angeleses kõrgema filmihariduse, ootavad kindlasti paljud, et millal saate oma esimese olulisema filmirolli. Aga teid võib näha hoopis Jõgeva kultuurikeskuses teatrietenduses koos Mart Sanderiga. Kuidas projekt alguse sai ja millest etendus räägib?
„Mart kirjutas mulle, kui olin Los Angeleses kooli lõpetamas. Ta saatis mulle oma näidendi „Äratõmbetuli” ning mulle oli materjal väga sümpaatne. Kui oli selge, et olen suvel Eestis, ütlesin Mardile, et olen nõus. Aga enne Eesti tuuri tegime koos sama näidendiga tuuri ka Ameerika idarannikul. Saime väga hea tagasiside ja palju tagasikutseid. Olen väga elevil ideest, et saan Eestimaal näidelda. Lisaksin, et Mardiga on hea laval olla, sest oleme sama kasvu ning Mart on elukogenud näitleja. Mul on suur au olla laval koos sellise multitalendiga.”
Kuuldavasti olete seda etendust juba mänginud väliseestlaste kogukonnale. Kuidas publik reageeris?
„Etendust mängisime New Yorgis, Washingtonis, Chicagos ja Lakewoodis. Kõik etendused võeti erakordselt hästi vastu. Mis mulle eriti hinge läks, oli see, mis juhtus pärast etenduse lõppu. Rahvas ei läinud laiali. Eestlastele kohaselt koguneti kokku, lauldi ja vihuti tantsida. Mart mängis virtuoosselt klaverit ning mina saatsin kitarril ja akordionil. Meie ei laulnud rahvale ega rahvas meile. Laulsime ja tantsisime kõik koos. See on väga hea mälestus.”
Kuidas Mart Sanderit kui näitlejat iseloomustate, mida teineteiselt õpite?
„Mart on selles näidendis nii näitleja, autor kui ka lavastaja. Näitlejana on ta võimas ja karismaatiline. Lavastajana on ta mulle palju ruumi andnud. Kõik ei ole kivisse raiutud ning see mulle väga meeldib. Autorina on ta täpne, tekst peab olema peas nii, nagu see on kirjutatud, ning mulle see meeldib, sest teksti meeldejätmisega mul probleeme ei esine ning nõnda on mind õpetatud Hollywoodis.”
Rääkides Mart Sanderist, ei saa vist üle ega ümber tema romaanist „Litsid” ja selle järgi tehtud teleseriaalist. Kas olete prostitutsiooni teemal ka omavahel juttu ajanud kas siis otseses või ülekantud tähenduses, mis ka seriaalis olemas?
„”Litsid” on minu arvates Eesti parim teleseeria. Vaatasin selle ära esimest korda tuuri ajal Washingtonis ning kohati ei suutnud uskuda, et tegu on Eesti teose ning produktsiooniga. Kvaliteet ületab kõik ootused ning suurt rahulolu pakub näitlejate kõrge tase. Merle Palmiste ja Andres Dvinjaninov teevad mõlemad vapustavad rollid ning silma jäävad ka teised osatäitjad.”
Juuni keskel kutsute aga rahvast Jõgevale laulma. Mis toimumas on?
„15. juunil kell 21 toimub Jõgeva kultuurikeskuse ees ühislaulmine ja ühistantsimine. Mõtlesime emaga, et tuleb kodulinnas üks õige rahva laulu- ja tantsupidu maha pidada. Ema tugeva organiseerimisoskuse ning minu rahvamuusikaarmastusega lükkasime asja käima. Kohal on palju muusikuid ning lauljaid ja tantsijaid. Saab nautida koduõlut, head muusikat ja õhkkonda. Kutsun kõiki, kellele meeldivad eesti rahvatantsud ja rahvamuusika.”
Teiega seostatakse ka ansamblit Rasked Keldrivatid. Kust pärineb teie lauluoskus? Kas teie kuulus vanaisa Ants Paju ka laulumees oli?
„Keldrivatid oli tõesti lahe bänd. See oli samal ajal ka sõpruskond. Praeguseni on selle bändi liikmed minu parimad sõbrad: Martin Kalm, Siim-Sander Lõoke ja Hannes Saariste. Bändi me enam ei tee, aga koos veedame aega küll. Laulma õppisin oma kalli muusikaõpetaja Maret Oja käe all, kelle kooris laulsin viis aastat. Minu vanaisa oli väga tundlik inimene, ta kuulas palju muusikat ning nautis seda hingeliselt, aga ise ta ei laulnud.”
Kuidas teie argipäevad üldse mööduvad? Palju saate olla Eestis, kui palju tuleb olla Ameerika Ühendriikides või mõnes teises välisriigis?
„Eestis olen suvel ja jõulude ajal, sest muidu läheksin hulluks. Olen väikelinna mees ning suur Los Angeles võib vahest väsitav olla. Eestis on väärtused paigas ning elu maalähedane. Neid kahte asja hindan väga kõrgelt ning tahan tulla kodumaale nii sageli, kui võimalik.”
Millised on veel ees ootava suve põnevamad projektid?
„Suvel peaksin puhkama, aga ometi on minu suvi juba maksimaalselt ettevõtmisi täis. Juuni alguses filmin ära omakirjutatud lühifilmi ning seda saab näha suve lõpuks youtubes. Rohkem infot selle kohta jagan oma youtube kanalil arturrehi. Siis 15. juuni on laulu- ja tantsupidu Jõgeval, mida korraldame koos Martin Kalmu ja ema Angelaga. 18. juunist algab „Äratõmbetule” teatrituur Mart Sanderiga, mis vältab juuli keskpaigani. Mulle meeldib olla aktiivne ning täita oma vaba aeg loovate ja ühendavate projektidega. Nagu ütles vanaisa Ants (tuntud ühiskonnategelane Ants Paju –J.L): „Unista, teosta, mäleta”.”
JAAN LUKAS
