Tundsin, et hakkab väikest viisi nohu tulema, aga seda luksust ei saa ju lubada. Kõik hakkavad sust eemale hoidma — ju õigusega. Endal ka kogu aeg üks nuuskamine. Profülaktilisi ravimtaimi on palju, igaühel tuleb endal valik teha. Näiteks
Kadestan muidugi tahtejõulisi inimesi, kes oma eluviisidega haigustele vastu hakkavad. Need on aastaringsed suplejad ja kepikõndijad, aga ma pole neist eeskuju võtnud.
Siis meenus, et mul on suur plats mädarõigast täis kasvanud ja ühes paigas on peenar, millel kasvavad mustrõikad. Foorumitest lugesin, et riivitud mustrõikale lisatakse porgandit, õuna, äädikat, sidrunmahla või ebaküdoonia siirupit, soola, suhkrut, hapukoort ja kes veel mida. Mõni arvab, et sobib ka niisama krõmpsutada. Huvi pakkus järgmine õpetus. Viljalihasse lõigata sügav koonus, mis täita meega. Kui sinna kogunenud mahl meega seguneb, saab sellest kurgurohu, mida soovitatakse enne neelamist suus hoida. See on ju lihtne, kui ainult kaks komponenti ja mõlemad endal olemas! Nii ma siis riividega õiendasin ja meepotti tühjendasin ja mulle tundus, et aitas! Ei saabunudki niisugust ohjeldamatut nohupuhangut, ehk ikka immuunsus viiruste vastu tõusis.
Mädarõigast annab maa sees taga ajada, tema juurikad on küllalt harunenud, osaliselt puitunud ja kergesti murduvad. Nende pesemine ja puhtaks kraapimine on ka aeganõudev, aga siiski võimalik. Nii sai sedagi rõigast juurde riivitud. Mädarõikal on rohkem “kraade”, ajab silmad vett jooksma nagu sibulgi. Eriti kui seda kombainiga või riiviga peenestada, värskelt.
Kuskilt lugesin mullu, et riivitud mädarõigast saab säilitada, kui tampida purgis mass tihedaks ja raputada peale soolakiht. Tegin mullu nii, aga see rõigas oli mitme sentimeetri jagu korralikult soolane, ei sobinud…
Võib-olla saab maitseainena toitudesse lisada, pean katsetama? Mõnda aega on kiidetud punast siilkübarat kui head haigustele vastupanu andjat. Minu omad ei olnud õierikkad, samas on õied ilusad ja suured, kui ühe võtad, saab terve tass seda täis! Jällegi infovahetuse käigus sain mõtte, et lehedki sobivad. Taimede areng on erinev, ühtedel siilkübaratel olid juba kõik lehed pruunid ja krõbisevad, teistel õnneks ilusad terved ja rohelised. Sai siis jälle üks ravimtaim kuivama, tee oli minu arust meeldiva maitsega, tegin proovi ka ära. Ja seda taime on Rein Sanderi ravimtaimede raamatus soovitatud kui külmetushaiguste ennetajat.
Kõiki halbu asju, ka haigusi, on ju mõistlikum ära hoida, kui mõistust ja tahet jätkub. Eks siis tehkem seda nii, nagu kellelegi paremini sobib!
i
EHA NÕMM
