Luua metsanduskoolis maastikuehitust õppivad Jõgevamaalt pärit Arlis Vaagen ja Mihkel Kajanus tulid Brasiilias São Paulos peetud üleilmselt kutseõppeasutuste õppurite omavaheliselt mõõduvõtmiselt WorldSkills koju üheksanda kohaga.
Poisid seadsid endale sihiks jõuda esikümnesse ja selle eesmärgi nad ka täitsid. Kokku võistles 16 riiki. Eesti poistel jäi kolm punkti puudu, nad oleksid saanud ka meisterlikkuse medali. Sellega tunnustatakse WorldSkillsil noorte väga häid kutseoskusi. Medali saavad need võistlejad, kelle punktisumma ületab 500 piiri. Medalist ilmajäämisest on poistel iseäranis kahju.
“Võistlus oli korralik enese proovilepanek. Need olid minu elu neli kõige raskemat päeva, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Selle pinge all toime tulla oli tõeliselt õpetlik kogemus,” lisas Arlis Vaagen. Mihkel Kajanus oli võistlusel kõige noorem. “Sain teada, et suudan vabalt võistelda endast viis-kuus aastat vanematega. Eesti tase on teistega võrreldes väga hea, olime kõik pea samade punktidega, viimasel päeval tuli kõige rohkem punkte ja siis tekkisidki saatuslikud vahed.”
Kasutatavad materjalid olid võõrad
Kohale jõudsid noored kolm päeva enne võistluse algust. “Me kohanesime üsna kiiresti, saime ka kohalike materjalidega tutvuda,” rääkis Arlis Vaagen. Tema sõnul erines sillutise ehitamiseks mõeldud kivi oluliselt sellest, mis meil ja mujal Euroopaski kasutusel on. “Kui paekiviga võrrelda, siis vahe oli ikka väga suur. Samuti erines oluliselt meil kasutatavatest materjalidest see kivi, millest pidime müüri laduma.”
Plaan oli võistlejatele varem kätte antud ning samuti teadsid nad, et muutusi tuleb sinna umbes kolmandik. Taimed erinesid oluliselt nendest, mis meil ja ka mujal Euroopaski kasutatakse. Tegemist oli troopiliste liikidega, mida meil siin polegi.
“Taimed saime kätte viimasel päeval ja meil ei olnud enam aegagi neid põhjalikult uurima hakata, värvide ja kuju järgi istutasime need maha.”
Arlis Vaagen vaatas, kuidas erinevad võistkonnad oma kompositsioonid moodustasid. “Meie panime need paika ikka vaataja perspektiivist lähtudes, väga huvitav oli jälgida jaapanlasi, nad tegidki jaapani stiilis aia ja sulgesid väikese ala täielikult.”
Aega nappis, aga plats tuli valmis teha
Võisteldi kolm ja pool päeva. Arlis Vaageni sõnul oli tehniliselt kõige raskem looduskivist müür, üldiselt oli aga tema hinnangul kõige raskem kogu plats valmis saada. Aega oli vähe ja osad riigid oma tööga valmis ei jõudnudki. “Meie saime valmis, aga pidime pisut järele andma kvaliteedis. Just sillutise panekul, sest lõpus käisid kivid kiiresti käest läbi, paar kõksu peale, et nad paika saaksid, ei olnud aega vaadata, et kõik oleksid täpselt ühel tasapinnal. Soovisime kõik kindlasti valmis saada,” rääkis noormees.
Mihkel Kajanus oli võistluste ajal palavikus ja tema jaoks oli oluline vastu pidada. Kõige raskem oli tallegi looduskivist müür. Samas oli suures melus üsna raske keskenduda ja rahulikult oma tööd teha. “Eks see kõik tekitas päris suure pinge,” tunnistas ta.
Õppisid koostööd tegema enne võistlusi
Kus nad üldises pingereas olid, said nooremehed teada oma eksperdilt Raili Laasilt. “Olime kogu aeg kümne parema hulgas, lõpuks tuli üheksas koht ja sellega jäime küll rahule. Põhiline oli koostöö ja sellega saime hästi hakkama,” rääkis Arlis Vaagen. Väga hea oli, et Mihkel Kajanus sõitis veel enne võistlusi Belgiasse, kus Arlis töötab ja õpib. Ka seal said poisid harjutada
Arlis Vaagenil on väga hea meel, et jaapanlastest olid nad paremad. “Võitis Itaalia, nemad ei tundunud kõige tugevama konkurendina,” märkis Mihkel Kajanus. Tema kinnitusel kartsid nad kõige rohkem Šveitsi ja Suurbritanniat, teiseks tulidki britid ning Šveits jäi kolmandaks.
Mihkel Kajanus ütles, et EuroSkillsil sooviks ta edaspidi küll võistelda, kui teda välja valitakse. “WorldSkillsil saab osaleda ainult ühe korra elus. Ka Eesti võistlustel löön hea meelega kaasa,” kinnitas ta.
WorldSkills peeti tänavu Brasiilias
*WorldSkills 2015peeti 12.-16. augustini Brasiilias São Paulos 43. korda
*Võistlusel osales kokku 1200 õppurit 59 riigist
*Üritus on võimalus astuda üles noortel, kes on edukalt osalenud Eesti kutsemeistrivõistlustel
*Kutsemeistrivõistlustel osalemise populaarsus kasvab ka mujal maailmas, mis on noortele kindel märk, et kutseharidus annab eeldused edukaks karjääriks
*Iga kahe aasta tagant peetav suurvõistlus on noortele tähtsaim kutseoskuste testimise ja näitamise koht
*Eesti koondis on maailmameistrivõistlustest osa võtnud neljal korral
*Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab sihtasutus Innove.
HELVE LAASIK
