Kui mullune aasta oli Eestis kuulutatud disainiaastaks, siis tänavune on arhitektuuriaasta. Nüüd on selle aasta ettevõtmised jõudnud otsaga Jõgevale: siinses kultuurikeskuses saab pühapäevani vaadata rändnäitust “Arhitektuur on kohal”. Homme toimub sealsamas arhitektuuriteemaline seminar, millele on oodatud igas vanuses huvilised.
Arhitektuuriaasta väljakuulutamise ajendiks oli asjaolu, et tänavu möödus 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Vabariigi sünniaastal avas Eesti Tehnika Selts nimelt Tallinnas esimesed suuremahulised arhitektuurikursused, millega pandi alus püsivale arhitektuuriõppele.
Ka Jõgevale jõudnud rändnäitus on seotud arhitektuurialase haridusega Eestis: see annab väikese ülevaate Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengite viimase aja kursuse- ja magistritöödest. Näitus on üles ehitatud kronoloogilises järjekorras, st kõigepealt puutub vaataja kokku nooremate kursuste tudengite tegemistega ning jõuab siis järk-järgult magistriprojektideni välja.
Nooremate tudengite tööde hulgast leiab muu hulgas kahe omanäolise puidust varjualuse projektid. Esimene neist kannab nime Giik ja selle püstitasid esimese kursuse tudengid Lahemaale ülemöödunud aastal, teine — Torn — kerkis sinnasamasse mullu. Varjualuse projekteerimine ongi EKA arhitektuuriosakonna esmakursuslaste kevadsemestri ülesanne, mille eesmärgiks on tutvustada tudengeid ehitise valmimise protsessi ja sellega kaasnevate probleemidega. Üliõpilaste käsutusse antakse vaid võsane ehitusplats ning ehitusmaterjalid, platsi ettevalmistus ja projekteerimine toimuvad aga paralleelselt: tudengid jaotavad omavahel ära kõik ametid ehitajast arhitektini ning puutuvad kokku ka eri rollidest tulenevate vastuoludega.
Valminud küll vaid õppeülesande täitmise käigus, on varjualused äratanud tähelepanu konkurssidelgi: Giik märgiti ära arhitektuurivõistlusel “Väike 2002-2006”, konkursil “Parim puitehitis 2007” märgiti ära nii Giik kui ka Torn. Tänavu püstitasid tudengid Lahemaale Luige-nimelise varjualuse.
Mis vanemate kursuste tudengitesse puutub, siis nemad on pakkunud näiteks välja omapoolse nägemuse Eesti Kunstiakadeemia uuest hoonest ja idee rajada Rotermanni soolalao krundile arhitektuurikeskus, magistrandid aga koostanud Pakri saarte taasasustamise ja Lasnamäe elamuasumi uuendamise kava.
Teadlikult intrigeeriv
Mis igale näitusekülastajale kohe silma torkab, on näituse uudne ja harjumatu vorm. Eksponeeritavad materjalid on prinditud paksudele plastlintidele, need omakorda on ringideks ühendatud ja metallvarda otsa torgatud.
“Et arhitektuuriaastal tahaksime propageerida eelkõige sellist arhitektuuri, mis oma ajast ees ja esiotsa vastuseisugi võib tekitada, siis sai ka rändnäituse vorm valitud teadlikult intrigeeriv,” ütles arhitektuuriaasta projektijuht Mihkel Karu. “Jõgeva on Põlva järel alles teine paik, kus seda näitust vaadata saab. Edasi rändab see Pärnusse.”
Keerdus plastlintidelt pole paraku just kõige lihtsam välja uurida, mis sorti projektidega tegu, kes on nende autorid ja mis eesmärki nendega taotletud on. Visadust peab vaatajal enda näitusest “läbi närimiseks” kõvasti olema. Õigupoolest vajanuks selline kontekstist välja tõstetud infotükkidest koosnev näitus tavainimese jaoks asja sisu selgitavat saateteksti. Seda kahjuks pole.
Küll on aga lootust saada näituse kohta lähemaid suulisi selgitusi neil, kes homme kell 15 kultuurikeskuses algavale seminarile tulevad. Eesti Kunstiakadeemia on seminaril esindatud 3D labori juhataja Martin Melioranski ja mitme arhitektuuritudengi näol. Lisaks neile on seminaril võimalik kohtuda Eesti Arhitektide Liidu üle-eelmise juhi ning praeguse tegevarhitekti Margit Mutsoga. Martin Melioranski räägib seminaril nii 3D laboris tehtavast kui ka arhitektuuriõppest EKAs üldse, Margit Mutso aga arhitektiks olemisest ja arhitektuurisuundumustest Eesti Vabariigis.
Seminar lõpeb õpilastele mõeldud töötoaga, kus saab Martin Melioranski ja tudengite juhendamisel makette ja muud põnevat teha. Mine tea, äkki ärkab mõnes Jõgeva noores just sellise tegevuse juures arhitektuurihuvi.
Arhitektuurikool avalikkusele
Arhitektuuriaasta kui terviku eesmärk on tihendada arhitektide ja avalikkuse dialoogi. Aasta üks motosid on “Arhitektuur on avalik”. Ja tõepoolest: arhitektuur on kõikjal meie ümber. Iseasi, kas hea või halb arhitektuur. Arhitektuuriaasta tähistamisega soovitakse pöörata tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile, arhitektuurile kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning arhitektuurile kui ehitamise kunstile.
“Riik ja arhitektuur on soliidsed partnerid. Nii on tõesti omamoodi sümboolne, et vabariik ja ka siinse professionaalse arhitektuurihariduse andmine on ühevanused. Eesti Vabariik pole niisiis olnud kunagi ilma oma arhitektideta,” kirjutas arhitektuuriaasta avamise puhul Postimehe 26. jaanuari numbris arhitektuurikriitik Urmas Oja. “Arhitektid ja riik lähenevad ka ilma arhitektuuriaastata. Suurüritus on tähtsam arhitektuuri ja ühiskonna sõpruse silumiseks, arusaamade ja mõtteviisi selgitamiseks. (…) Avalikkust kunstiakadeemiasse arhitektuuri õppima saata ei ole võimalik ega mõtet ja seepärast ongi arhitektuuriaasta avalikkuse arhitektuurikooliks.”
Eile tähistati Tallinnas Eesti Arhitektide Liidu 87. sünnipäeva ja avati liidu aastanäitus arhitektuurimuuseumis. 23. novembrini on aga võimalik esitada töid Arhitektide Liidu ja portaali Delfi koostöös käivitatud fotokonkursile “Majapilt”. Konkursile oodatakse kõikvõimalikke kaadreid majadest, nende detailidest ning ruumidest majade sees, ümber ja vahel. Iga osaleja saab konkursile esitada viis pilti ning fotoaparaatidena võib kasutada kõike peale mobiiltelefonide. Fotod tuleb üles laadida lehel pilt.delfi.ee. Sealtsamast leiab ka konkursi tingimused. Auhinnasaajad kuulutatakse välja 5. detsembril, parematest töödest koostatud näitus, mida saab näha mitmes Eesti linnas, kujuneb aga meeleolukaks punktiks arhitektuuriaastale. Tervikülevaate arhitektuuriaasta sündmustest saab kodulehelt www.arhitektuuriaasta.ee .
RIINA MÄGI
